olukorra, kus on raske arusaada kui palju alkoholi tarbitakse. Peale selle, et nii alkohol kui kofeiin viivad mõlemad vett organismist välja, tekitades seeläbi kiiresti organismis dehüdratatsiooni ja vee ning elektrolüütide tasakaaluhäire, võib selline kombinatsioon aga lõppeda teistpidigi surmavalt. Ehkki energiajooki juuakse alkoholi kõrvale lootusega, et kofeiin hoiab ära joobetunde, ei tee see noorukit sellest kainemaks. Alkoholiga energiajoogi tarbija ei pruugi end tunda esialgu unisena, ent on siiski tõsiselt joobes enda teadmata. Kõrge kofeiiniannus omab stimuleerivat toimet, mis takistab joobetunde tekkimist, ent otsustusvõime, reaktsioonikiirus, liikumisvõime on siiski vähenenud. Selline ”ärkvelolekus purjutamine” viib aga üksteisele järgnevatele, ent halbade valikute tegemiseni, mitmesugusele riskikäitumisele jne. Energiajoogid ei ole tavalised joogid
selgemaks. Loomulikult teda narriti aktsent oli tunda. Ilus ta polnud olnud tuhmid blondid juuksed hallikate rotisilmadega ei tekitanud kelleski meelehead. 7.klassis oli talle meeldinud üks poiss, kes samuti huvi oli tundnud, kuid kui poisi maine hakkas Ania pärast kõikuma, jättis ta neiu maha ja hakkas "seltskonnadaamiga" kurameerima. Ania oli pettunud ja tahtis isegi oma eluga hüvasti jätta, kuid koolist väljaviskamine tegi neiu kainemaks ja ta hakkas kirjutama jutte õnnelikest lõppudest. Ta ainus sõber ja endine pingikaaslane, Reelika, omandas samal ajal abikaasa ja lapsedki. Ania sai vanematelt etteheiteid oma väärtusetu elu üle ning seekord mõtles tüdruk tõsisemalt oma eluga hüvasti jätmisest. Ta võttis rotimürki oma klassikaaslaste lõpetamispäeval ja sattus haiglasse. Seal stabiliseeriti ta, kuid nüüd pidasid kõik teda hulluks ja ta pandi psühhiaatri range hoole alla ühte internaati kodukoha läheduses.
palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam aega. Kerjus viidigi sinna, ilma et ta oleks aru saanud, mis toimub; abilised hoidsid teda püsti, kuni da Vinci joonistas üless tema näkku selgesti talletanud jumalakartmatuse, patu ja isekuse jooned. Kui ta oli lõpetanud, avas vahepeal pisut kainemaks saanud kerjus silmad ja nägi enda ees olevat pilti. Ühteaaegu õuduse ja kurbusega ütles ta: "Ma olen seda pilti enne näinud!" "Millal?" küsis üllatunud da Vinci. "Kolme aasta eest, enne kui kaotasin kõik, mis mul oli. Laulsin tol ajal kooris ja mu elu oli täis unistusi; üks kunstnik kutsus mind modelliks, et Jeesuse nägu maalida." inimesed usuvad ainult seda, mida on harjunud uskuma. Rikkad ei raiska tavaliselt sentigi, raha loobivad tuulde ainult vaesed
ajajärk, aga algab pagendusega Eestist. See võib tähendada ka seda, et Voltaire ei ole tegelikult sel hetkel enam kõige radikaalsem Prantsuse valgustaja. Temas on ka radikaalsemaid: Rousseau jne. Voltaire ideed muutuvad möödukamaks nende radikaalsete ideede taustal. See toob kaasa vaidlemisi jne. Rousseau peab ka dispuuti ja jääb ise ka entsüklopeedia koostamisel tegevaks. See oli periood, mil V ka oma enesevaateid redigeerib. Tulevad uued suunad ja V muutub kainemaks, tasakaalukamaks, möödukamaks. Kui autor elab piisavalt kaua, siis pole õige rääkida, et ta looming on vastuoluline. Ilmnevad uued asjaolud. 1750ndatel aastatel ilmub Voltaire'ilt poeem Lissaboni hävingust. Lissabonis toimus maavärin ja sellest sai Euroopa teada ning teave sellest maavärinast levis ülikiiresti ja Voltaire kirjutas kohe sellise poeemi, kus ta siis jõuab mitmetele järeldustele. Selle
Seetõtu hindab ta «Villu võtlusi» teosena, mis «sülakõgusel» üe teiste seisab. Küne aasta jooksul, mis lahutab «Villu võtlusi» «Tasujast», oli eesti üiskonnas mõdagi muutunud. Bornhöele ei võnud mäkamata jä ada rahvusliku liikumise süenev kriis, teravnevad sisemised vastuolud, eesti kodanluse üa ilmsemaks saav kompro-missipoliitika, kokkuleppe otsimine balti aadliga rahvahulkade eluliste huvide arvel. Kirjaniku elukäitus on muutunud kainemaks ja kriitilisemaks, võks ölda, isegi skeptilisemaks. Mõingaid kajastusi sellest võb leida ka «Villu võtlustes», mis «Tasujaga» võreldes on üiskondliku liikumise mõ onaperioodil ilmunud teos. Kuid jutustust läiv võtlusmeeleolu ning keskse kangelase Villu moraalne kasvamine teeb selle ometi haaravaks, lugejat kaasakiskuvaks. Äedad väjaastumised rõujate väivalla, üekohtu ja omavoli vastu iseloomustavad ka
Viimaks tuli poest uhke ilmega umbes viiekümne viie aastane mees -- ta oli lisaks kõige paremini riietatud mees linnas -- ja rahvasumm taganes kahele poole, et teda läbi lasta. Ta ütles Boggsile kole rahulikult ja pikkamisi: «Olen sellest tüdinud, kuid kannatan kella üheni. Kella üheni -- mitte kauem. Kui te pärast kella üht veel kordki suu mu vastu avate, siis leian teid, ükskõik kuhu te ka kaoksite!» Ta pöördus ümber ja läks poodi. Rahvasumm oli tublisti kainemaks jäänud, keegi ei naernud enam. Boggs ratsutas edasi ja vandus Sherburni nii valjusti kui ta jaksas kisendada. Ta ratsutas tänava lõpuni, tuli varsti tagasi ja peatus poeukse ees, aina vandudes. Mitu meest kogunes ta ümber ja katsus teda vaikima panna; ta ei vaikinud. Talle öeldi, et kell saab umbes viieteistkümne minuti pärast üks, ja et ta peab koju minema -- ja nimelt otsekohe. Aga ei aidanud midagi. Ta vandus kõigest jõust edasi, paiskas oma kübara mutta, ratsutas
annaabi.ee 
