keskel.Karja elukorraldus tagab igale märale puhkeajaKogu hobusekarja sotsiaalne ülesehitus on heaks abivahendiks varssade kasvatamisel, igal liikmel on oma roll.Varsad mängivad omavahel, kuigi täkkvarssadel on teistsugused mängud juba varakult.Nad maadlevad, sikutavad üksteist, näkitsevad aga pigem emaslooma.Märavarsad maadlusest ei hooli ja nende seltskonnaellu kuulub ringijooksmine ja teiste näkitsemine.(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul ...
Hoolitsege selle eest, et Teil oleks hobuse pass käepärast, kui loomaarst saabub vaktsineerima. · Jälgige, et kordusvaktsineerimised saaksid tehtud õigeaegselt. Kui kardate unustada, sõlmige kokkulepe teenindava loomaarstiga, et viimane tuletaks Teile õigeaegselt meelde. Eesti Ratsaspordi Liit 15 Veterinaaria KASUTATAVAD INFOALLIKAD 1. Tuire Kaimio, Minna Tallberg "Koos hobusega" Kirjastus Varrak Tallinn 2007 2. Deutsche Reiterliche Vereinigung e.V. (FN)"Juhised ratsa ja rakendispordiks" I Köide "Ratsaniku ja hobuse põhiväljaõpe" (ilmumisel) 3. Wilhelm Müseler "Ratsutamisõpetus" Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts 2007 4. Harry Mauring "Hobusekasvatus ja ratsasport" Tallinn Valgus 1988 5. Raigo Kollom "Ratsutamine. Minevikust tänapäevani" Kirjastus Eesti Raamat 1981 6
Hobuse korrapärane jälgimine on parim moodus hobuse tervise hoidmiseks. Hobuse igapäevane liigutamine kuulub tähtsa osana hobuse esmavajaduste hulka. Liigutamise aeg ja mood võivad olla erinevatel isenditel erinevad. Kui hobune ei käi iga päev koplis, tuleks teda vähemalt tund aega päevas liigutada teistmoodi. Raskes töös olevad hobused vajavad vahepeal kergemaid päevi. KASUTATUD KIRJANDUS: · Tuire Kaimio, Minna Tallberg "Koos hobusega" Kirjastus Varrak Tallinn 2007 · Deutsche Reiterliche Vereinigung e.V. (FN)"Juhised ratsa ja rakendispordiks" I Köide "Ratsaniku ja hobuse põhiväljaõpe" · Wilhelm Müseler "Ratsutamisõpetus" Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts 2007 · Eesti Ratsaspordi Liit www.ratsaliit.ee · Rahvusvaheline Rataspordi Föderatsioon (Fédération Équestre Internationale - FEI) www.horsesport.org
annaabi.ee 
