kõndima: kõnnin: kõndida jõud: jõu: jõudu soiguma: soiun: soiguda kiht: kihi: kihti kargama: kargan: karata vähkrema: vähkren: väherda Geminaadivaheldus sõna tugevas astmes on geminaatsulghäälik või s, nõrgas astmes aga üks sulghäälik või s. märge: märke: märget mülgas: mülka: mülgast väide: väite: väidet tootma: toodan: toota kaikuma: kaigun: kaikuda luup: luubi: luupi teke: tekke: teket sepp: sepa: seppa horvaat: horvaadi: horvaati Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi
/ · MINEVIKUS: * nud kesksõna (-nud) * tud kesksõna (-tud) Vaherühma verbid. (19 tk) Muutuvad nagu ,,elama" või ,,õppima" (I PM) Lõppema, sulgima (sulgi ajama, sulil olema), hälbima (/teelt/ kõrvale eksima, kõrvale kalduma), küündima (ulatuma), lehtima (lehte minema), lekkima (vedelikku/gaasi läbi laskma), pürgima (püüdlema, tunglema), settima (põhja peale vajuma), sulgema, süttima, tekkima, vettima, hukkuma, kaikuma (valjusti kõlama, kajama), rappuma, soiguma (tasa oigama, hädaldama), vappuma, võppuma Lõppema, lõppeda, lõppen (-elama) e lõpen (-õppima), lõppesin; lõppenud, lõppetakse e. Lõpetakse, lõppetud e. Lõpetud Verbid ,,tõusma" ja ,,naasma" pöörduvad mõlemad sõna ,,tõusma" näitel: tõusma, tõusta, tõusen, tõusin; naasma, naasta, naasen, naasin; tõusnud, tõustakse, tõustud Naasnud, naastakse, naastud Tegumoed:
luuakse, müüakse, pannakse, tehakse hukkuma: hukkub, hukub (hukkus) naasis (tõusis) veennud, möönnud lõppema, tekkima, sattuma, lekkima, käsib, kästakse, kästud küündima, rappuma, pürgima, sulgema, vaagima, vaen ja vaagin vettima, süttima, vappuma, settima, laeb (püssi), laadib (koormat) soiguma, hälbima, võppuma, sulgima, lasksin = lasin lehtima, kaikuma jäetud, maetud, peljanud, hüljanud, osanud olevik, tingiv kõneviis, käskiva kõneviisi murdsin (murdma), lootsin (lootma) ainsuse 2. pööre NIMEDE KÄÄNAMINE EESTI NIMED VÕÕRNIMED Veski, Veski, Veskit; Kapp, Kapi, Kappi Kirjutatakse nagu emakeeles, reeglil on Ahas, Ahase, Ahast; Jõgi, Jõgile; Tume palju erandeid.
o sõnavara rikkust, süntaksi painduvust. Ilu põhimõtte domineerimine tegi Aaviku tegevuse kergesti kritiseeritavaks, sest ilu peetakse enamasti subjektiivseks.” (Erelt, 2000) Aavik rikastas eesti sõnavara paljude soome laenude, tule- tiste (us-, ng- ja mus-liitelised nimisõnad, u-liitelised enesekohased tegusõnad) ja murdesõnadega. Viimaste näiteid on almus, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, perv, leebe, too, hajuma, kaikuma. Kodumurdest tutvustas ta eesti rahvale sönu: abajas, imal, jõhker, kipakas, rehala, tarima, ülle, üll, ült. Tema loodud 200 tehistüvest on praegu kasutusel üle 40. Aaviku soovitusel on kasutusele võetud ülivõrre ja maks- vorm, laiendatud mitmuse, lühikese mitmuse osastava, lühi- kese ainsuse sisseütleva ja nimetavalise liitumise kasutamist, muudetud sõnajärge. “Oli siiski nii, et Aavik ei mõjutanud mitte üksi eesti keele arengut, vaid ka üldist
Näiteks Saksa sõdurilaul „Lily Marleen“ levis kõikide sõdivate rahvaste keeltes, seda laulsid teine teisel pool rindejoont kaevikutes nii sakslased kui ka näiteks inglased või prantslased. Väga menukas oli ka inglaste pilkelaul „Siegfried Line“. Venelaste populaarsemaks panuseks kujunes „Katjuuša“ (Katjake). Vastaspoole muusikat kuuldi nii raadiost, sõjavangidelt kui ka otse rindel, kus polnud haruldane, et pärast kahuritule-ettevalmistuse lõppu pandi ründaja poolel kaikuma võimsad valjuhääldajad mõne eriti inspireeriva palaga. Näiteks tungis Nõukogude armee sageli peale „Püha sõja „ helide saatel. Saksamaa purustamine 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks kaÜhinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillisSan Francisco
annaabi.ee 
