● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´´ tegevuses ● Eesti Penklubi esimees ● Ajakiri ´´Looming´´ toimetaja ● Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas ´´Kahwi´´ Loomingu iseloomustus ● Ei avaldanud luules tundeid , jäi objektiivseks ● Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud ● Luule realistlik ● Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
viimistletud Luule on põhilaadilt realislik ning sisaldab peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism hilisemat sotsialistlik ideoloogia Seotus kirjanduslike rühmitustega J. Semper oli tihedalt seotud rühmitusega "Siuru", osales ka ajakirja "Tarapita" tegevuses Aastatel 1930-40 oli ajakirja "Looming" toimetaja ja Eesti Pen- klubi esimees Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas "Kahwi" Luulekogu "Tuuleratas" Luulekogu algab nimiluuletusega "Tuuleratas" Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ja intellektuaalse tagapõhjaga kujutuslaad Tugev temaatiline mitmekesisus, sotsiaalsete probleemide esiletõus ning Euroopat ähvardava fasismiohu tunnetamine Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat Tuuleratas esimene salm Kuhu see talvetuul vinge lapse lahtisest käest
· Õpingud Peterburis, Riias · Peale I maailmasõja algust mobiliseeriti ja asus õppima Moskvasse · Berliini ülikool ning peale seda elas aasta Pariisis · 1928 lõpetas Tartu Ülikooli mag. philos. kraadiga · Johannes Semperi nime on kandnud Tartu8. keskkool · Eesti sotsiaaldemokraatliku partei üks asutajatest · "Loomingu" toimetaja 1930-1940 · Debüteeris eesti kirjanudse ülevaatega Läti ajakirjas "Kahwi" · Osales aktiivselt ka Tarapita tegevuses · 1940 astus Eesti Kommunistliku Parteisse · 1950 langes Eesti Keskkommitee otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla · Kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile Looming: · 1962 aastal alustati Semperi kogutud teoste (12 köite) väljaandmisega · "Pierrot" (1919), "Jäljed liival" (1921), "Hiina kett" (1918), "Armukadedus" (1933) · Prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses
sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem
(1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga. 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli ,,Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas ,,Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati ,,Noor- Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus ,,Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt ,,Tarapita" tegevuses. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu ,,Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase
Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926- 1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas "Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest
annaabi.ee 
