Kuulipildujad võimaldasid pidevat tuld kuni kilomeetri kaugusele, võimatu oli kaevikut rünnata, kui seal kogu aeg kuulipildujatega valvati. Tannenbergi lahingus aastal 1914 saavutas Saksamaa endast kaks korda suuremate Vene vägede üle tohutu võidu hukkus 80 tuhat ja vangi võeti 90 tuhat venelast, sakslaste poolel hukkus vaid viis tuhat meest. Vene väejuhid ei mõistnud, et iga uus väeosa, mille nad rindele Saksa kuulipildujate ette saadavad, on vaid kahurilihaks. Et aga positsioonisõjas kuulipildujatele vastu panna ja kaevikuid ületada, võeti kasutusele tankid, esimesena kasutati neid Inglismaal välja töötatud tanke nimega Mark I Somme'i lahingus Prantsusmaal. Need tankid olid algelised, 48-st tankist jõudsid vaenlase rindeni vaid kaks, ja sedagi kiirusel 5 km/h. Ülejäänud kas ei käivitunud üldse või ei jõudnud kaugele. 1918. aasta 24. aprillil toimus Villers-
oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid. Seal oma ekisteerimise eest võitlesid, tappsid ning surid. Neid mehehakatisi kes läksid sinna põrgu koldesse oli seitse: Tjaden,Kat,Albert,Paul, Kemmerich, Behm, Müller. Need noored inimesed ja väga paljud teisedki, läbi terve inimajaloo, kes sõtta tiritud, on paratamatus, kuna sõda on ohvriterohke ja meesoost inimesi kes on vähegi võimelised püssi kandma, viikase alati nn kahurilihaks. Nagu muistses Eesti vabadussõjas ütles Läti Hendrik, et eestlased võitlevad niikaua, kuni nel on kasvõi üks põlvepikkune poisike. Need 7 noort kes koolipingist läksid sõtta teadmatta mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat. Olles veel vabad ja rikkumatta. Sealt kohe eesliinile saadetuna, ilma mingi erilise kogemuseta oli see hirmus ja hinge purustav. Nad muutusid seal loomadeks kes tegutsesid instinktide toel kartes aga samas hüljates hirmu
Pärit Osnabrückist. Isa oli raamatuköitja. Otse koolipingist sõtta. Peale sõda oli tal väga raske leida oma kohta: tegutses ajakirjanikuna, õpetajana ja remonditöökojas. Ise on väitnud, et miski ei suutnud teda panna unustama sõjaõudusi. Muljed suuresti kandunud ka loomingusse. Tüüpiline kadunud põlvkonna esindaja. Looming 1929- „Läänerindel muutuseta“- sellest on ka film tehtud. Noored poisid otse koolipingist sõtta suure entusiasmiga. Kohale jõudes taipavad, et ainult kahurilihaks. Kõik mis tundus püha, ei loe sõjameeleolus. Peategelane Paul saab koju puhkusele, kodus ei oska ta olla, tagasi minna on õudne, sest teab, mis teda ees ootab. Sõjale vastandab loodust. Romaan kirjutatud ühes isikus, kasutatud palju meie-vormi. „Tagasitulek“- sisse toodud 18.a revolutsioon Saksamaal, lisaks sõjateemale. „Nüüd pole enam vapraid ega argu, on vaid rikkad ja vaesed“. Pealkiri sümboolne. Tegelased tulevad füüsiliselt sõjast tagasi aga vaimselt mitte.
Teine tähtis tegevusliin romaanis räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. Võrdlemisi lihtsam ja armsam armulugu kui A ja V. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks Anna viskub rongi alla, sureb. Vronski läheb sõtta kahurilihaks. Kuidas mõjutab seltskonna ebasoosing ja kindlusetus suhet? Anna ja vronski armastasid teineteist, kuid nende suhte luhtumise tähtsamateks põhjusteks olidki just seltskonna ebasoosing ja suhte tuleviku puudumine. Kusjuures Vronskile ei heidetud suhet ette, skandaalse afääri tõttu langes seltskonna põlu alla just Anna. Mistõttu naine tundis end eraldatu, vääritu ja halvana. Lisaks tundis ta süümepiinu oma poja Serjosa mahajätmise pärast
annaabi.ee 
