ülemjuhatajaks Hindenburg. Somme´i lahing (juuli nov 1916) Inglise ja Prantsuse väed võtsid selle ette eesmärgiga kergendada olukorda Verduni all. Lahingu nimi Somme´i jõe järgi. Lahingus etendasid peaosa Inglise väed. Rünnak oli Saksa vägedele ootamatu. 15. sept 1916. a kasutati Somme´i lahingus esmakordselt uut relva tanki. (1915. a dets oli Inglismaal välja töötatud tank "Little Willie". 1916. a jaanuaris valmis suurem, kahuriga varustatud mudel "Mother" (Ema) ning sept oli Prantsusmaale jõudnud juba 49 ühesugust Mark I tanki. (M I). "Tank" "vedelikumahuti". Nimi tuleneb sellest, et need toimetati mandrile vedelikumahuti nime all, et sakslased ei saaks teada, et saabub täiesti uus relv. Lahingus saavutati kohaliku tähtsusega võit. Lahingu lõpuks olid tankid rivist välja langenud peamiselt tehniliste põhjustel. Idarindel toimus Vene vägede poolt edukas pealetung Austria-Ungari vastu. Ajaloos
Kirved hakkasid samuti populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa. Kirve vars oli ratsameestel lühike (ka laba oli kergem) ja jalameestel pikk (umbes 1 m). Selle sajandi kirveste kohta pole palju teada, ilmselt levisid nad rohkem 15. sajandil, mil oli tekkinud juba klassikaline raudrüü. Tulirelvad võeti kasutusele alles saja-aastase sõja käigul aastatel 1337 1453. Suuremaid tulirelvi, kahureid, kasutati peamiselt piiramisel kiviheitemasinate asemel. Kahuriga sai laiali pillutada vibu- ning ammukütte. Esialgu olid kahurid liikumatutel alustel, mis tegi nende transportimise ja tulistamise suunamise raskemaks, kuid 15 sajandi lõpuks suudeti valmistada kergemaid kahureid, millel olid ka rattad, mis muutis nendega manööverdamise loomulikult palju lihtsamaks Ka püssid arenesid: 15. sajandiks olid nad juba pikad peenikesed torud, mida pidi ise teise käega süütama: päästikut ei olnud
päästerõnga tulepoi 2. Emergency Position Indicating Radio Beacon 3. Search and rescue radar transponder 72. Kuidas kinnitatakse laeva pardal päästeparv? 1. Soritakse tekirõnga külge nõrga lüli abil 2. kinnitamine toimub hüdrostaadi abil 3. kinnitatakse o.5 tonnise katkekoormusega tropi abil 73. Kuidas on võimalik anda otsa pukseerimiseks eemal madalikul olevale laevale? 1. liiniheitja abil 2. viskeliiniga 3. kahuriga 74. Milline on valgusega antav hädasignaal? 1. ***---*** 2. --- ***--- 3. Mayday 75. Millised on merel kasutatavad pikkusühikud? 1. Sõlm 2. kilomeeter 3. meremiil 76. Merel mõõdetakse kiirust..... 1. sõlmedes 2. kilomeeter tunnis 3. kaabeltaudes 77. Millega mõõdetakse tänapäeva laevadel kiirust ja meresügavust? 1. logi, kajalood
vabadusi. b. Abinõu peab olema vajalik eesmärgi saavutamiseks . Kas abinõu piirab vähimal määral isiku õiguse ja ühtlasi tagab eesmärgi saavutamise. Tuleneb eesmärgi kaalutlusest. c. Proportsionaalsus kitsamas tähenduses tuleb valida eesmärgi ja abinõu õige vahekord: i. Kui ta ei välju eesmärgi raamest ii. Puudub ülemaaärane mõju Varblasele kahuriga vastu minna ei tasu moto selle osapõhimõtte juurde. 5. Õiguskindlus isikul peab olema usaldus halduse õiguspärasuse vastu selle peaks tagama administratsioon. Õiguskindlus on: a. Kehtiva õiguse respekteerimine avalik administratsioon tegutseb õiguse alusel ja piirides, isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust tema erahuvidesse. b
1996. a. oli Antarktika kohal oleva osooniaugu suurus lõpuks 25 milj km2 ja seda 60 päeva. Antarktika pindala (12,5 milj km2) koos liustikega on 14,0 milj km2. Arktika kohal oli 1997. a. märtsis osooni hulk vähenenud 40% võrrelduna 1979...1982. a. keskmisena. On selge, et lähitulevikus ei piisa osoonikihi hävimise pidurdamiseks rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Lahendused: lennuk, mis külvaks osooni, kahuriga mürsud, mille iga lasuga viidaks 100 km kõrgusele 100 kg osooni. 1978. a. keelustati Rootsis, USA-s, Norras ja Kanadas freooni kasutamine aerosoolpakendites, kui see ei ole just möödapääsmatu. Hiljem liitusid Belgia ja Soome. Müra Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Heli füüsikaliseks aluseks on mehhaanilised võnked, mis levivad gaasilises, vedelas ja tahkes keskkonnas, vaakumis helilained ei levi. Helilained levivad läbi õhu igas suunas