ka põhjuseks, miks ta sai kuriteoga hakkama, ent ei suutnud seda varjata. 8 päeva oli mees ülisõbralik oma tulevase ohvriga, viimasel ööl aga hiilis tolle kambrisse ja jäi ootama, et vanamees uinuks. Kuid too ei jäänud magama, aimates halba. Mees tappis kärsitusest vanamehe, ootamata vaikust. Surija karjatust olid kuulnud naabrid, kes kutsusid politseinikud. Samal ajal oli mõrvar vabanenud surnukehast: tükeldanud ja põrandalaudade alla laitmatult peitnud. Politsei jäi kahtlustamata kauemaks vestlema ja mees läks hulluks, tunnistades lõpuks kõik üles ta oli hakanud kuulma vanamehe südamelööke oma peas, kuigi see oli võimatu.
arust Claudiuse korraldatud intriig, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest. Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast "musta töö"
Prints pääses eluga, tulles tagasi oma plaane ellu viima. Tagasi jõudes ootas teda ees kurbusest raevunud Laertes, kelle sooviks oli tasuda õe surma eest. Nähes head võimalust Hamleti kõrvaldamiseks korraldas Claudiuse intriigi, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Kuid miks nõustus sellega prints? Vaatamata kuninga põlgusele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. See viga läks talle kalliks maksma, hukkudes võitluses. Kuid oma tasu sai ka kuningas Claudius. Mis oli ju Hamleti viimaseks sooviks. Veel enne viimset tundi lausus ta oma ustavale sõbrale "Horatio, ma suren, sina elad: sa räägi minust ja mu asjast tõtt." Esitades neid samu küsimusi: Miks nõustus prints minema duellile?, Miks tema kahtlustav iseloom ei osanud Laertesest näha kuninga kaasosalisena? Ei teame neile vastust.
igapäevatööks ala, mis tegelikult polegi meie kutsumus. Sellega tegelemine küll avardab meie maailmanägemust, annab kogemuse, kuid pole otseselt seotud meie missiooniga, sellega, sellega, mida siin elus tegema peaksime. Kõik toimib analoogiliselt sellele, kui vahel mõned kadestavad teisi, kellel on väga jõuline, atleetlik kehaehitus vms. Nad suunduvad spordisaali ning hakkavad jõuliselt tegelema oma keha muutmisega, söövad hormoone või söövad tohutuid valgulise toidu koguseid, kahtlustamata, et nad lihtsalt raiskavad aega, kuid väga kiiresti purustavad oma füsioloogilisi süsteeme, mis pole sellisteks eesmärkideks ette nähtud. Nii ka meie, valides vale ala, tegelikult purustame end. Kui tegeleme millegagi, mida armastame, siis kaotame ajataju. Selleks, et endale selline tegevusala leida, on kõige parem toetuda meile looduse poolt antud annetele. Need on olemas igaühel, kuid mitte kõik ei oska neid ära tunda. Kui miski on meile lihtne, me ei
millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest.
Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. 15. Arutle, mille nimel võitles Halmet? Loetle vähemalt 5 asjaolu ja selgita seda ning lisa näide teosest. Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt.
Tüdrukud: Kasutavad end riietades ja mängides võimalikult palju erinevaid värve. Ilu-, värvi-, vormi ja ruumitaju on neil palju parem kui poistel. Tüdrkud kohe oskavad selliseid asju märgata. Eetiline areng Laps õpib mõistma õigesti, mis on õige ja mis on väär. Laps võtab omaks ettenäidatud käitumisnormid ja õpib neid kasutama ja järgima. Poisid: Võtavad tihtipeale eeskujuks esimese ettenäidatud käitumisnormi ja hakkavad seda ilma midagi kahtlustamata kasutama. Kipuvad kiirustama. Tüdrukud: Analüüsivad rohkem seda, kellelt mida oleks parem uskuda ja teevad alles siis rahulikult oma otsuse. Mälu, taju & mõtlemine Poisid: Mõtlemisel on poistel tüüpiline teha see asi kiiresti ära ja minna siis meelsama tegemise juurde. Mällu tahab jääda ainult huvitav informatsioon, kui toa peab ära koristama, siis see meelde ei jää. Tüdrukud: Kipuvad asju mõtlema ennem läbi ja alles siis tegusema. Neil on paigas selgemad reeglid, et
ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval suure kriisiga, kus osa beebisid suri. Kui teadlased võrdlesid oma uurimistulemusi teiste registreeritud surmajuhtumitega DTL vaktsiini tagajärjel, siis leidsid nad sama seaduspära
annaabi.ee 
