T-ja B- mälurakud – kiirendavad immuunreaktsiooni teket (varem kokkupuutunud selle antigeeniga). 2) monotsüüdid – kõige suuremad ja kõige fagotsüteerimisvõimelisemad. 15. Trombotsüütide ehitus ja talitlus Thrombocyti - korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, puudub tuum. Tsentraalselt paikneb granulomeer (satsidofiilsed sõmerad) ja perifeerselt hüalomeer (ei sisalda graanuleid). Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva. Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. 16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses
tuum puudub, oluline roll hemostaasi tagamisel Rakud koosnevad tsentraalselt paiknevast granulomeerist ja perifeerselt paiknevast hüalomeerist – granulomeeris on atsidofiilsed sõmerad (mitte tuum, DNA puudub), hüalomeer on basofiilne tsütoplasma Veres ringlevad trombotsüüdid on puhkeseisundis passiivselt liikuvad rakud ning nende eluiga on kuni 14 päeva Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutudes fibriiniks soodustab vere hüübimist KÕHRKUDE, JAOTUS JA EHITUS Sidekoe vorm, mille moodustavad kondrotsüüdid ja kõrgelt spetsialiseeritud rakkudevaheline põhiaine Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimeline taluma olulist survet Amorfse rakkudevahelise põhiaine koostiskomponendid on samad, mis sidekoes kitsamas mõttes (nende vahekord on erinev)
Männi-juurepess kahjustab igas vanuses mändi, samuti kuuske, kaske, kadakat jt kodumaiseid puuliike. Kuuse-juurepess kahjustab peamiselt kuuske, aga ka noori mände ning lehist jt võõrpuuliike. Juurepessu kahjustus avaldub metsas tervikuna: puude grupiviisilise kuivamisena, eluspuude juurdekasvu märgatava vähenemisena, puidu kvaliteedi langusena, tuuleheitena ning järelkasvu ja loodusliku uuenduse haigestumisena eelmise metsapõlve kahjustuskolletes. Männil kahjustab juurepess ainult juuri, mädanik tüvesse tavaliselt ei levi. Haigestunud puud kuivavad. Kuusel võib juurepess esineda aastaid, kusjuures puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haigestunud kuusel muutub puit algul lillakashalliks, siis punakaspruuniks, valgete laigukestega sõelmädanikuks ning mädanemisprotsessi lõppjärgus vammi taoliseks kiuliseks mädapuiduks. Hiljem muutub puu seest õõnsaks
a. kuiva suve tagajärjel, milline ei lubanud loomadel vee madala taseme tõttu piisavalt talveks toitu varuda, mistõttu loomad peavad seda tegema kaugel kaitsvatest veekogudest, sattudes hõlpsasti hundi ja ilvese küüsi. Samas on koprad ainukesed loomad, kes suudavad lisaks inimesele muuta maastikke ja kooslusi, luues uusi elamisvõimalusi ja elupaiku paljudele teistele loomaliikidele, puhastades vett ja ühtlustades veekogude veereziimi. Tõrje: *Kahjustuskolletes ulukite arvukuse vähendamine küttimise abil; *Põtru ei tasu soolakute ja söödapõldudega meelitada männinoorendike ja keskealiste kuusikute naabrusesse; *Saare- ja tammekultuurid tuleks kaitsta taraga, või kasutada puude ladvavõrsete kaitseks plasttorusid või - võrku; *Kopratammide lammutamine ja kobraste küttimine või püüdmine metsakahjustuste vältimiseks on sageli möödapääsmatu. 26. Keskealiste ja vanemate puistute tähtsamad tüvekahjurid.
annaabi.ee 
