Suhelda nii, et sellel pole mingit mõtet. Vestluskaaslastest kumbki ei saa suhtluse käigus midagi juurde, informatsiooni vahetust ei toimu, kuigi see peaks olema keele primaarne funktsioon. Inimene on mugav ja siiski on lihtsam taolise inimtekkelise lärmiga asendada ajutiselt oma probleeme, kui võtta aeg ja hakata endaga tegelema. Samas muutuvad sõnad sellise suhtluse käigus mõttetuteks kuni varsti ei osatagi enam tarvilikku ebavajalikust eristada. Nii hakkavd ühiskondlikud suhted kahjustuma. Tuleb jälle käiku välimine vaikus. Teksti rõhutatakse ja mõtestatakse pauside kaudu. Selleks, et mõista oma vestluskaaslast, saada aru, mis on oluline, tuleb osata kuulata tema vaikimist. Saades sellest aru, tekib ka sõnadele tähendus. Läbi aegade juba kasutatakse teatrikoolides esmalt vaikuseetüüde, et teha arusaadavaks neile järgnevate väheste tekstiga etüüdide sõnade mõtet. Igal sõnal peab olema tähendus.
§ 182) Keelatud süvendamine (AÕS § 146) (1) Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. (2) Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Sätte eesmärk on kaitsta naaberkinnisasja sellise maapõue süvendamise eest, mistõttu kaoks vajalik tugi ja naaberkinnisasi hakkaks seeläbi kahjustuma (varisema, lagunema) Ärahoidvad vahendid, on süvendaja valida – st kohtus ei saa nõuda konkreetsete abinõude rakendamist. Lisaks kohustamise nõudele selle sätte alusel on võimalikud võlaõiguslikud kahju hüvitamise nõuded (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 ning VÕS § 1043) Naaberkinnisasja kasutamine (AÕS § 147) Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb
(TMS § 182) Keelatud süvendamine (AÕS § 146) (1) Maatükki ei või süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi. (2) Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Sätte eesmärk on kaitsta naaberkinnisasja sellise maapõue süvendamise eest, mistõttu kaoks vajalik tugi ja naaberkinnisasi hakkaks seeläbi kahjustuma (varisema, lagunema) Ärahoidvad vahendid, on süvendaja valida – st kohtus ei saa nõuda konkreetsete abinõude rakendamist. Lisaks kohustamise nõudele selle sätte alusel on võimalikud võlaõiguslikud kahju hüvitamise nõuded (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 ning VÕS § 1043) Naaberkinnisasja kasutamine (AÕS § 147) Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale
–esmane kiire reaktsioon: reflektoorne käe-jala äratõmme •võidakse blokeerida ajukoorest alanevate käskude/info poolt- spordis ei tunne valu Sensoorne tee: •valutava pk.hõõrumine/surumine: aktiveerime puute ja rõhuretseptoreid- alanevad motoor. käsud võivad blok. info blok.valuimpulsside teed Valuretseptorid=notsitseptorid (ld noceo “kahjustuma”) retseptor seljaaju piklikaju taalamus ajukoor (PS gyrus postcentralis B1,2,3) paiknevad kõikjal v.a. ajus •200 tk./cm2 Somatosensoorse süsteemi peamised ühendused?? Otsi google •kahjustatud koest (haigusprotsessist-trauma jne) vabanevad algeetilised ained: neurokiniinid Nägemine
annaabi.ee 
