või mida pole veel suudetud süstematiseerida. Siia kuuluvad ka mõnede kottseente lülieoste staadiumid, kes on sugulise paljunemise võime evolutsioonprotsessis kaotanud või kellel pole seda kindlaks tehtud. Teisseened paljunevad ainult mittesugulisel teel valdavalt lülieostega. Lülieosed arenevad eri seltsi teisseentel kas kerajates mahutites, madalates kausitaolistel lohkudes või hajusalt üle kahjustatava ala. Siia kuuluvad lehtede haigused ja fusarium (tõusmete lamandumine). 3. BAKTERID TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATTENA Baktereid leidub looduses kõikjal mullas, õhus ja vees. Bakterid põhjustavad haigusi rohkem põllumajandustaimedel, vähem puudel. Bakterid on üherakulised, klorofüllita organismid. Nende suurus on 3...4 mikromeetrit. Kujult on nad kerajad, ovaalsed, spiraalsed, kepikujulised jne. Mõnedel on vees liikumiseks viburid.
III. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR 1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus; õigusdogmaatiline süüteomõiste Süüteo materiaalne määratlus on küsimus sellest, mis on kuritegu ja miks on vaja sellist tegu kriminaliseerida. Materiaalne määratlus leiab vahel tee karistusseadustiku ja see on probleem. Tegu on ohtlik ühiskonnale ja seda on vaja kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust. Süüteo materiaalne määratlus on probleem seadusandja jaoks ja ta leiab, kas see vajab kajastamist karistusseaduses. Meil ei ole ära seletatud, mis on kuritegu materiaalses mõttes. Kasutusel on kuriteo formaalne määratlus – kuritegu on see, mis on seaduses kuriteona kirjas. Õigusdogmaatiline süüteomõiste - § 2 lg 2 2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud
a.1) Süüteokoosseisu objektiivsed (on olemas objektiivselt) tunnused: · tegu või tegevusetus; · tagajärg; · teo ja tagajärje põhjuslik ehk kausaalseos. Ka teo modaliteedid võivad olla nende tunnuste hulgas. Samuti isik, kellele kahju tekitatud oli, kui ka see isik, kes süütegu toime pani. On ka erilised isikud, kes saavad teha süütegu, nt. § 116 (ema); allkäemaksu võtja jne. On ka teoobjekt, millel oli suunatud tegu. Kahjustatava õigushüve sellest tulebki algatada. Millise õigushüvega tegu on? § 12 (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. a.2) Süüteokoosseisu subjektiivsed (peaga seotud) tunnused: · tahtlus; · ettevaatamatus. Subjektiivne poole tuleneb üldosast, mis ütleb, et subjektiivne pool olemas. Üldreeglina on kõik
toimepanemisele ametiseisundit kasutades (pistis versus altkäemaks), tõi muudatus kaasa ka ühe olulise esmapilgul mittenähtava uuenduse. Nimelt oli senikehtinud Kriminaalkoodeksis altkäemaksu käsitlus roomaõiguslik, Karistusseadustik aga läheneb sellele germaaniõiguslikult27. Altkäemaksuga kahjustatav õigushüve on põhimõtteliselt kokkulangev ametialase kuriteo kui sellisega kahjustatava hüvega, s.o riigivõimu funktsioneerimine, täpsemalt riigivõimu normaalne, nõuetekohane funktsioneerimine. Altkäemaksu spetsiifikast tulenevalt on aga õigushüve määratlemisel vaja arvestada veel ühte aspekti – ametnikku kui riigivõimu teostajat. Olenevalt sellest, millist külge enam rõhutatakse, riigivõimu kui sellist või ametnikku kui riigivõimu teostajat, käsitatakse altkäemaksu teoebaõigust ning sellega
annaabi.ee 
