protsesse. Esimeseks taoliseks protsessiks oli 1936. a aug toimunud nn trotskistlik- zinovjevliku terroristliku grupi "süüasi", kuhu kuulusid Zinovjev, Kamenev, ....kokku 16 inimest. Ajakirjandusele teatati, et grupp sai juhtnööre välismaal elavalt Trotskilt ja valmistus terroriaktideks partei juhtkonna ja riigi vastu. Neid süüdistati Kirovi tapmises, nad olevat valmistunud Stalini tapmiseks. Süüdistus esitati veel spionaazis, kahjurluses, diversiooniaktides. 1937. a protsess Pjatakovi ja Radeki üle. Süüdistused samas vaimus. 1938. a märtsis protsess "paremtrotskistliku bloki" üle. Süüalusteks oid Buhharin, Rõkov, Krestinski, Rakovski jmt, kokku 21 inimest.Süüdistati kodumaa reetmises, spionaazis, Kirovi, Menzinski, Kuibõsevi, Gorki tapmises, Lenini, Stalini, Sverdlovi jmt vastu atentaadi ettevalmistamises. Nende protsesside juurde kuulub ka kinnine protsess sõjaväe juhtide üle. Kohtu all
paremaks juhtimiseks, mis vastas Kui Stalini ajal oli majanduses täielikult leninlikule dogmale lin- juhtivatel kohtadel töötanud inimesi naproletariaadi juhtivast osast kammitsenud halvav hirm, sest sotsialistlikes ümberkorraldustes. kolhoosiesimehe või teha- sedirektori Tegelikult ei vajanud majandid aga iga väiksemgi vääratus võis tuua mitte parteikooli haridusega töölisi, kaasa süüdistuse kahjurluses ja vaid traktoreid. Nimelt iseloomustas vangilaagri, siis Stalini surma järel toonast kolhoosimajandust üks eriti üldine hirmufoon vähenes. Kusagile ebaratsionaalne joon - ei kadunud siiski kogu nõukogude põllumajandustehnika ei olnud majanduse alus - plaan. Plaani- kolhooside omandis, vaid kuulus majanduse olemuslikku riigile ja oli koondatud
Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932. 5.7. 30.aastate terror Suur terror 1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tsekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. 1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale. Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi ettepanekul lihtsustati kohtupidamist veelgi - süüdimõistmine nimekirjade kaupa. DEMOKRAATIA KRIIS EUROOPAS 20-AASTATEL TINGITUD MAJANDUSKRIISIST 1918. a järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse
Alati pidid leiduma konkreetsed süüdlased, kes on majandust pidurdanud. Enamasti leiti neid nö vana intelligentsi hulgast- inseneride, agronoomide, majandusteadlaste hulgast, kes olid saanud hariduse-töökogemuse tsaariaegsel Vm-l, olid seni töötanud lojaalselt enamlastega, aga keda kuni lõpuni ei usaldatud. Esimene taoline protsess juba 1928, on tuntuks saanud kui Šahtõ protsess- söepiirkonnas linn, kus arreteeriti terve hulk kohalikke insenere, keda süüdistati kahjurluses, pandi nende süüks varingud, inimeste hukkumised, tehnika rikki minekud jne. Hiljem on selge, et need juhtumid olid, aga mitte inseneride süül. Insenerid anti kohtu alla, korraldati avalik kohtuprotsess, kõik süüalused võtsid süü omaks ja mõisteti pikemaks ajaks sunnitööle. 1930 leidis aset järgmine avalik pol protsess- kohtualused olid nn Talurahvapartei liidrid. Mingit talurahvaparteid tegelikult ei olnud,