või veelgi kõrgemal tasemel · Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduskaitsealad jne. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu reguleerimine 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine 5. Aklimatiseerumine, reklimatiseerumine vältida konkurentide haiguste sissetoomist 6. Biloogilised meetodid taimkaitses 7
või veelgi kõrgemal tasemel · Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine 70. Taimestiku kaitse Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1
punaseid raamatuid väljasuremisohus liikude kohta. Hävimisohu puhul räägime liigi väljasuremisest. See oht võib olla kohalik e. Lokaalne või ülemaailmne e. Globaalne. Elu ajaloos esineb ka nn. Väljasuremislaineid väga paljude liikide kadumist lühikese aja jooksul. Loomi ohustavad: 1. Elukeskkonna hävimine ja killustamine 2. Kaubanduslik jahipidamine 3. Kogumine lemmikloomadeks 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks 5. Inimene peab kahjurloomaks 6. Tulnukliigid 7. Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territoriaalne kaitse 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine. 5. Aklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses nt lepatriinu lehetäide tõrjeks 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks nt hernehirmutis 8
kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud ning sellega võrdsustatud aladel. LOOMASTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Loomi ohustavad: 1. Elukeskkonna hävimine ja killustamine Servaaladel on muutunud tingimused servaefekt 2. Kaubanduslik jahipidamine kogumine lemmikloomadeks või loomakollektsioonidesse; kasutamine meditsiiniuuringuteks, rahvameditsiiniks. 3. Inimene peab kahjurloomaks kõik loomade rühmad. 4. Tulnukliigid 1/10 sisse toodud liigist muutub invasiivseks. 5. Keskkonna saastamine bioakumulatsioon, otsene mürgitamine; õhu, vee ja pinnase saastumine; kliimamuutus. 6. Haigused. Väljasuremine: Kohalik väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast 23
müüakse igal aastal seaduslikult üle 3,5 milj. loodusest püütud linnu ja ebaseaduslikus kaubanduses lisaks umbes 2,5 milj. 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks ei kuulu hävimisohus liikidesse. Enim kasutatakse kaht inimahvi simpansi ja orangutani. Aafrikast on välismaale viidud tuhandeid loodusest püütud simpanse, suurem osa neist katseloomadeks. Palju ahve sureb püüdmisel ja transpordil. 5. Inimene peab kahjurloomaks Aafrika elevante on tapetud põldude kahjustamise pärast. Kahjurloomadeks on peetud ka suuri kiskjaid. 6. Tulnukliigid inimese poolt tahtmatult või tahtlikult sisse talutatud looma- ja taimeliigid võivad kujuneda kohalikule elustikule konkurendiks, kiskjaks või haiguste levitajaks. Ameerika naarits e. mink euroopa naaritsale sigib kiiremini, isased on aktiivsemad, ristandid on aga sigimisvõimetud. Kährik on
annaabi.ee 
