õppimisel probleeme või ei? Mida te arvate, milliste sõnadega koos esinevad eesti keeles kõige sagedamini sõnad mees ja naine? Miks on üldse oluline kollokatsioone uurida? Semantiline võrgustik Sõnade põhitähendusi seovad kollokatsioonid ja paradigmaatilised leksikaalsed suhted (homonüümia, antonüümia, sünonüümia, polüseemia). Tähendussuhteid on F. Karlsson kirjeldanud hierarhiana ehk kahevalentsete predikaatidena, mis ühendavad kaks võrgustiku sõlme üksteisega (nt joonisel HÜPO, tähendab, et a on b hüponüüm, ATRI a on b atribuut). - Tähendusvõrgustikul on mitu n-ö sisse- ja väljapääsu. - paradigmaatilisi suhteid välj. predikaadid joonisel: HÜPO nüüm, HÜPEROnüüm, ATRIbuut, PARTonüümia, SÜNOnüümia, FUNktsioon, TOIMing, INStants e liigi esindaja, PROTOtüüp, Kolllokatsioon. Semantiline võrgustik II
tingitud pH tõus ja karbonaatse puhversüsteemi rakendumine. Pehmeveelistes sisaldus alla küllastustaset, vajadus väike. Magneesium on kesksel kohal klorofülli molekuli porfüriini tuumas. Mg sisaldus vees ületab reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Karedust põhjustavad katioonid, mis moodustavad seebiga lahustumatuid ühendeid. Ca ja Mg on peamised kareduse tekitajad siseveekogudes. Mööduv e. karbonaatne karedus ja püsiv karedus, mida põhjustavad kahevalentsete katioonide sulfaadid ja kloriidid. · Üldkaredust mõõdetakse kui Ca+Mg · Karedus aluselisus Sulfaadid Lähevad käiku, kui lõpeb hapnik. Sulfaate redutseerivad bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon)
saavutada head pesemisefekti. Seebil peab olema mõõdukas lahustumisvõime.Enamlevinudkatioon seepides on Na+ , kuigi ka K+ja NH4+ on levinud.Seebi koostises olevad karboksüülhapped on suhteliselt nõrgad happed . Nad tekivad seebi lahustamisel happelises vesilahuses ja on vees lahustumatud. Seega on seebid lahustuvad ainult aluselistes lahustes ja toimivad seal suhteliselt efektiivselt. Seepide suureks puuduseks on see, et nad sadenevad veest välja vee karedust põjustavate kahevalentsete katioonide toimel (Ca2+; Mg2+), moodustades vesilahuse pinnal hõljuva valkjashalli sademe. Seda 29 põhjustavad karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid, mis reageerivad seepidega 2CxHyCOO-Na+ + Ca2+ Ca(CxHyCOO)2 +2Na+ Samal põhjusel ei ole seebiga võimalik pesta merevees ja pesemisel tavalise, kareda kraaniveega tekib seebi suur kulu. Tekkinud nn. Ca-seep sadeneb ka
P. ureae. Lagundab uureat ja teda on palju sõnnikuga väetatud mullas. Ehitus ja omadused Endospooril on veevaene ja mineraalaineterikas südamik (core), milles paikneb DNA (nukleoid). Südamikku katab peptidoglükaanist kiht (korteks), selle peal on spoorikest (coat). 1. Endospoor on väga termoresistentne. Kuumuse toime eest kaitsevad spoori DNA-d DNA-ga seostuvad SASP valgud, spoorisüdamiku (core) väike veesisaldus ja kõrge kahevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Mn) sisaldus. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121°C. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine. Esimese kuumutamisega 100 kraadi juures (keetmine) hävitatakse vegetatiivsed rakud ja ergutatakse endospoorid idanema. 31
puhvri koostis. 2. mikropooride tekitamine ning DNA sisenemine rakku. Levinuim meetod on temperatuurisokiga või elektriga rakkude mõjutamine 3. bakterite toibumine sokist. Selles etapis on kõik metoodikad sarnased, rakke kasvatatakse rikkal söötmel bakteri kasvu temperatuurioptimumil. Klassikaline ja ka kõige levinum meetodika kunstlike kompetentside saamiseks on rakkude mõjutamine kahevalentsete metalliioonidega. Selliste kompetentide trasformatsiooni nimetatakse keemiliseks transformatsiooniks, mis kirjeldati 1970. aastal. Transformatsiooniefektiivsus 10 5 109 CFU/1 g DNA kohta. Kuigi keemiline transformatsioon on ammu teada ja väga levinud, siis täpset mehhanismi, kuidas DNA rakkudesse transporditakse, pole teada. Arvatakse, et DNA transport on kaheetapiline. Esimeses etapis toimub DNA passiivne kinnitumine raku välismembraani liposahhariididele Ca-ioonide vahendusel
annaabi.ee 
