Romaani peidetud külg Jan Kausi romaan „Tema“ on teos, mis võib jätta lugejat algul ükskõikseks ja segadusse. Kuid lugedes edasi avastad peaagi, et sinu kätte on sattunud armastusromaan. Kaus jätab eelkõige romaani peamõtte saladuseks, kuid tasapisi ilmuvad vihjed ja killud, mis viivad tervikule lähemale. Romaani mina tegelane Siim, kes on rikkas reklaamimees , põgenedes maale tädi juurde elama hakkab kirjutama päevikut - teatud sorti pihtimust. Kahe kõva kaane vahele jääb palju kõrvalisi tekste mis ümbritsevad peamõtet, mis räägivad mina tegelase perekonnast, naabrimees Aadust, Puerto Ricost pärit gigolost Jose Corazonist ja Neljast Koerast. Kuid Romaani keskmeks on ikkagi Tema , reklaamiemehe suur armastus, tõeline iludus Mirjam. Kuid peale traagilisi sündmusi kaotab, Siim, kes muidu nii egoistlik, võime nautida elu. Mirjam on noor stjuardess, kellel on juba seljataga ebaõnnestunud abielu Andreasega...
Võtaks teiseks näiteks siis hetke, mil astusin Gümnaasiumi. Miks ei võinud ma õppida sama tublisti edasi, nagu tegin seda põhikoolis. Mis otsuse ma sel hetkel tegin valesti, et ei viitsinud isegi õpikut kodus olles kotist välja võtta. Nüüd pean ma pingutama rohkem ja tegema rohkem tööd, et saada ennast samale tasemele, nagu ma olin kunagi. Maailmas on selliseid isikuid vähe, kellel ei ole mitte mingit muret ega mingitki tahtmist muuta oma elu. Isegi maailma rikkaimal inimesel on kahetsusi, kuna ka temal on soov muuta midagi, mida ta tegi nooremas eas valesti või siis mitte nii hästi, kui oleks suutnud. Vigadest me õpime, aga vahel on tõesti suur soov muuta miskit valesti tehtut. Täiuslik elu pole ka kunagi täiuslik, kuna oleme inimesed ja paratamatult teeme me vigu. Kas me oleme võimelised juba täna oma elu muutma tulevikuks paremaks või mõtleme selle peale alles siis, kui saame aru, et tegime vea.
" Alles siis, kui Sethe ellu tuli uus mees, kes armastas naist hoolimata kõigist tema tehtud vigadest, suutis Sethe uuesti armastada. Naine armastas väga ka oma surnud tütart Armast, kes muutis ta nõrgaks, töötuks ja vaimselt ebastabiilseks. Paul D ja Sethe teise tütre Denveri armastus suutis avada Sethe silmad Armsa suhtes. Paul D armastus aitas Sethe taas värve nägema panna ning päästis naise üksluisest, kahetsusi täis elust. Uus armastus asendas lõpuks naise kinnisidee Armsa vastu. Armastus võib inimesi päästa, kuid alati ei ole see võimalik. On olemas ütlus, et igaüks on oma õnne sepp. Tihti väidetakse, et õnn ja armastus käivad käsikäes, kuid ma arvan, et on olemas siiski erandeid. Kõik armastusega kaasnev ei pruugi meid alati teha õnnelikuks. Siiski on see tunne, mida tahavad tunda kõik inimesed ja loomad hoolimata armastuse varjukülgedest. Armastus ei oma
vanemad välja. Parimal juhul saadetakse tähtpäevadel kaart. Igatahes on nad kindlad, et mingi hetk tulevikus on õige, mil oma vahematele öelda kui kui väga lapsed neid hindavad ja armastavad eluaegse toe ja julgustuse eest. Vanema ootamatu surma puhul ei tundu miski õige. Isegi kui ta on 85. aasta vms. vanune, kaasneb sellest üle saamisega alati raskusi. Mida kauem vanem elab, seda rohkem on mälestusi, mida meenutada. Samuti on rohkem kahetsusi nende asjade pärast, mida laps tegi või mitte. Paljud inimesed taanduvad oma vanemaid külastades lapse rolli, isegi olles 30-, 40- or 50- vanune. Enamik meist tahavad jagada oma elu tõuse ja mõõne vanematega. Isegi täiskasvanuna on oluline, et vanemad saaksid uhkust tunda. Väga suur osa üles kasvamisest on iseseisvaks saamisel ja ise enda eluga hakkama saamisel. Kuid ka need, kes sellega väga hästi hakkama saavad, teavad alati, et nad jäävad alatiseks oma vanemate lasteks.
maailmavaate mõju alt täielikult vabaks saanud. · Seega võis humanistide seas kohata ka paavste. Humanism kirjanduses · Esimesteks uue maailmavaate väljendajaiks olid kirjanikud ja kunstnikud. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia" järgib kiriklikku kujutlust põrgust, puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. · Poeem kirjeldab inimese püüdlusi, kirgi, muresid, meeleheited, piinasid ning kahetsusi. · Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks · esimeste humanistide hulka kuulub ka Francesco Petrarca, kes oli koos Dante ja Giovanni Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. · Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu ja muret kodumaa pärast. · G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev ,,Dekameron", milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid.
Iga kord, kui seda vaatan, olen õnnelik. See trepp on Pariisis üks lihtsamaid ja haruldasemaid. Kõik astmed on alt viltuseks tahutud. Nad on oma jalg maad laiad. Trepi ilu ja lihtsus on kõigi ta astmete ühendusviisis. Nad on üksteisega ühte põimitud, üksteisesse vuugitud, punnitud, raamitud, lii- 376 detud, üksteise sisse lõigatud ja on üksteisest kõvasti, aga armsasti kinni haaranud.» «Ja teie ei soovigi midagi?» «Ei.» «Ei kahetse ka midagi?» «Ei ole mul kahetsusi ega soove. Olen oma elu hästi korraldanud.» «Inimene korraldab küll, aga saatus lõhub laiali.» «Mina olen pürroonik *,» vastas Gringoire, «katsun kõiges tasakaalu hoida.» «Kust te ülalpidamist saate?» «Kirjutan vahetevahel mõne eepose või tragöödia; kuid mis mulle kõige rohkem sissetulekuid annab, seda teate isegi, õpetaja: ma kannan hammastega tervet toolide püramiidi.» «Filosoofi jaoks siiski labane amet.» «Ka siin on tegemist tasakaaluga,» vastas Gringoire