efektiivsemaid mooduseid, kuidas saada ühest kohast teise. Seda tehes mõeldakse mugavusele, ajale ja ka loodusele. Valisin välja 10 enda arvates kõige tähtsamat leiutist ja kirjutan nendest. 1805. aastal leiutas De Rivaz sisepõlemismootori. François Isaac de Rivaz on Prantsusmaa leiutaja, kes sündis Pariisis 1752 aastal. Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaaniliseks energiaks. Sisepõlemismootoreid saab liigitada kahetaktilisteks ja neljataktilisteks mootoriteks. Valisin selle leiutise, sest tänapäeva autod töötavad nende mootorite jõul. Enamlevinud on neljataktiline mootor, sest see on suurema kasuteguriga, võimsam ning vaiksem. Tollel ajal oli leiutis väga tähtis, sest neid hakati kasutama autode tootmisel. 1821. aastal leiutas Michael Faraday elektrimootori. Faraday sündis Inglismaal 1791. aastal ning ta oli teadlane ja leiutaja. See leiutis oli küll algeline ning vajas täiustusi, kuid siiski tähtis
kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle . Neid protsesse on neli : · Sisselase silindri täitmine küttesegu või õhuga · Gaaside kokkusurumine · Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) . · Heitgaaside väljalase Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja kolvikäiguga , nimetatakse neljataktiliseks sisepõlemismootoriteks . Kahetaktilisteks mootoriteks nimetatakse mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde ehk kahe kolvikäiguga . Neljataktilise mootori töötsükkel .. Tsükli vaatlemisel lähtutakse sellest , et iga järgnev protsess algab ja lõpeb kolvi surnud seisus ( kas ülemises surnud seisus või siis alumises surnud seisus ) . Sisselasketakt e .sisselase : Survetakt e . surve : Töötakt e . gaaside põlemine ja paisumine : Väljalasketakt e . väljalase :
Mootori töötamisel peavad silindris toimuma järgmised protsessid: 1. silindri täitumine kütteseguga, 2. segu kokkusurumine ehk komprimeerimine, 3. segu põlemine ja paisumine ning 4. põlemisjääkide eemaldamine silindrist heitgaasina. Need 4 erinevat protsessi, mis korduvad mootori silindris kindlas järjestuses, moodustavad mootori töötsükli. Olenevalt sellest, mitme kolvikäigu vältel töötsükkel toimub, liigitatakse mootoreid nelja- ja kahetaktilisteks. Saagidel niisiis valdavalt kahetaktilised mootorid. Väntvõlli pöörlemissagedus antakse pööretena minutis ja see arv olenevalt mootori margist on vahemikus 5000 – 15 000. Kolvi asendist silindris sõltub selle vaba ruumala. Ruumi, mis ülemises surnud seisus jääb kolvipõhja ja silindripea vahele, nimetatakse põlemis- ehk survekambriks ja selle mahtu põlemiskambri mahuks. Ruumi, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust
tähega Q, ja inversne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigereid seadesisenditega ehk RS-trigeriteks, loendussisenditega ehk T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega ehk JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kas või ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimissignaali abil, nimetatakse trigerit sünkroonseks vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigereid ühe- või kahetaktilisteks ning tähistatakse vastavalt T või TT-ga. Trigerite põhilised skeemid ning tähised on tabelis 1.7 Tabel 1.7 Trigerite skeemid ja tähised Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeem Asünk- S R Qt Qt+1 Q R 1 Q S Q &
See on võimalik, kui silind- ris järgnevad üksteisele järgmised protsessid: silindri täitu- mine kütteseguga, segu kokkusurumine, segu põlemine ja paisumine ning põlemis jääkide ehk heitgaaside eemalda-' mine silindrist. Neid nelja isenimelist protsessi, mis peavad mootori silindris kindlas järjestuses korduma, nimetatakse mootori töötsükliks. Sõltuvalt sellest, kui mitu kol- vikäiku kulub töötsükli toimumiseks, liigitatakse mootorid nelja- ja kahetaktilisteks. N Neljataktilise mootori t ö ö t s ü k l i t kujutab joon. 4. Küttesegu valmistatakse väljaspool silindrit eri- seadises -- karburaatoris. Küttesegu silindrisse juh- timiseks ja heitgaaside väi j aj ühtimiseks on silindrikaanes vastavad avad, mida vajalikul momendil suletakse klappi- dega. Samuti on silindrikaanes süüteküünal, mille elekt- roodide vahel tekitatava sädemega süüdatakse põlemis- kambrisse kokkusurutud segu.
annaabi.ee 
