pööripäev Inti Raymi, 21.juuni. mitmepäevased pidustused. Ohverdamine. Peruus oli inimohver vägagi erakorraline nähtus, aga kui seda tehti siis kasut lapsi (uimastati kokaiiniga ja maeti elusalt). Ohverdati põllusaadusi, joovastavaid jooke. Oli pühaks peetud objekte, nähtusi huaca. Nt pühad allikad jne. Oli levinud esivanemate kultus. Kõige kurjemaks deemoniks oli Supay (tema nimel vannuti nt). Vastasseis: vari ja valgus (mis usuti tulevat päikesejumala kahestumisest). Inkad uskusid, et maailm oli loodud päikesejumala poolt. Maailm koosnes kolmest ilmast (taevas, inimeste ilm, allilm veel sündimata inimeste hingede ladu.:D) kõrgeid inimesi palsameeriti. Preesterkonnal puudus kindel seisus, preestriks vaadati inimene juba lapsena või valitit kõrgemast seltskonnast. Riigi ülempreester oli keisri lähedane sugulane, tal oli ettenägemisvõime, koolide järelvaataja. Reiligioon toimis ka riigi ideoloogiana! Preesterkond oli ka propagandatalitlus.
seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised). Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi
ka olematu) välismaailma vahel on ilmne. 14)Kultuuri mõiste semiootikas (Lotman)- Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised). Organismiline kultuurikäsitlus- Diskreetsetes süsteemides on esmane tinglik ja käitumisest sõltumatu märk, kontinuaalsetes on olulisem tekst, milles märgid on kujutavad ja käitumisega seotud. Esimesel juhul loovad keele märgid, teisel juhul tekst
ikoonilist ja sümboolset. Kuid hierarhiseerivad erinevalt Kultuurisemiootika Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised). Organismiline kultuurikäsitlus Diskreetsetes süsteemides on esmane tinglik ja käitumisest sõltumatu märk, kontinuaalsetes on olulisem tekst, milles märgid on kujutavad ja käitumisega seotud
annaabi.ee 
