värsid värsid koondusid salmidesse eeslaulja + koor mehed ja naised nii üksi kui ka hulgi (naislauljad) FOLKLOORSED TANTSUD: labajalg polka kupparimuori ingliska keilender RAHVALAULE SEADNUD HELILOOJAD: Ester Mägi G. Greek Mart Saar V. Tormis MÕISTED neljajalgne trohheus värsimõõt, mis jaguneb neljaks kahesilbiliseks värsijalaks, kus vahelduvad rõhuga ja rõhuta silbid. skandeerimine – sõnarõhu allutamine viisirõhule allitenatsioon – kaashäälikukordus assonants – täishäälikukordus torrõ - koor setu laulus (kordab eeslaulja viisi) killjõ – üksik kõrgem kaashääl setulaulus Hilisromantism – Saksamaa, Austria 19. Saj lõpp – 20. Saj algus. Eelkäijaks kõrgromantism, R. Wagneri looming. Suur orkestrikoosseis, pikad teosed.
Esimesed variandid hakkavad käänduma astmevaheldusliku sepp-tüübi järgi ning teised variandid astmevahelduseta tubli-tüübi eeskujul. Üldiselt on levinumad siiski nimetatud sõnade kahesilbilised astmevahelduseta vormid. Inglise keele ühesilbilised lühikese vokaali ja konsonandiga lõppevad sõnad võivad eesti keeles kohaneda kolmel viisil: · vokaal pikeneb (club > klaab, web > veeb); · lõppkonsonant muutub ülipikaks (hit > hitt, clip > klipp); · sõna muutub kahesilbiliseks (hub > hubi 'arvutisõnavaras: jaotur, ühendusseade', pub > pubi, log > logi) (Pedaja 2006:31) Kuigi eesti keele omasõnades on rõhk sõna alguses, võib võõrtuletusliidetega sõnades rõhk paigutuda ka sõna lõppu. Mida sagedamini sõna keeles kasutatakse ja mida tavalisemaks see muutub, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema õmasõnaga. Suund on astmevahelduseta malli poole, mis on keeles loomulikum. 3.2 Tsitaatsõnade õigekiri ja mugandamine
ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). Märkus: Kui sõna lõpeb järjendiga täishäälik1-täishäälik2-kaashäälik (eriti eum, ium, ion, nt `pension), pole sõna silbitumine üheselt selge. Nt sõna `pension võib silbituda `pen-si-on või `pen-sion. Esimesel juhul on sõna kolmesilbiline ning kuulub seminar-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni..., teise silbitamisviisi korral osutub sõna kahesilbiliseks ning kuulub järelikult IV käändkonna redel-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni/t... Silbitust kasutavad kõik teised morfoloogiamoodulid, sest sageli sõltub silpide arvust sõna käänamine või pööramine. i ja j silbi alguses j, silbi lõpus i: mai-as laps o-li ma-jas; see o-li mi-ni-a mis-si-oon; müü-ja ei ta-ha müü-a Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega:
silpide häälikutest ja rõhusilbi alguskaashäälikutest. Täisriimis kehtib kooskõla pearõhulisest vokaalist riimsõna lõpuni. Täisriimi liigsust väldib irdriim, mis kaasab sarnaste häälikute kõrvale erinevad häälikud. Lõppriimid jagunevad pearõhu-, kaasrõhu-, välte- ja rõhuriimideks. Silbiarvult jagunevad riimid ühesilbilisteks (meesriimiks), kahesilbiliseks (naisriimiks), kolmesilbiliseks (daktülriimiks) ning nelja-/enamasilbilseks. Riimi asendi järgi eristuvad paarisriimid (aabb), ristriimid (abab/abcabc), süliriimid (abba/abbba), ahelriimid (aba-bcb-cdc), lausriimid (aaa), segariimid (aaca/ababcc/...). Heakõlua saavutavad ka muud hääliku- ja sõnakordused. Helimaalingud (tril-lal-la) ja helijäljendused (e onomatopöoa; põmdi) pakuvad tundeväljenduslikke kõlavärve ja rütme. Kakofoonia (e pahakõla)
annaabi.ee 
