KAHEREALINE JA KOLMEREALINE DETERMINANT Avaldist kujul a · d b · c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu a b = a·d - c·b c d Näited: 3 5 = 3·7 - 4·5 = 21 - 20 = 1 4 7 -2 5 = (2)·(7) - 4·5 = 14 - 20 = -6 4 -7 Avaldist kujul a1b2c3 + c1a2b3 + b1c2a3 c1b2a3 a2c3b1 b3a1c2 nimetatakse kolmerealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kolm rida ja kolm veergu a1 b1 c1 a2 b2 c2 a3 b3 c3 Kolmerealise determinandi arvutamiseks kasutatakse n.n. Sarruse
Lõuna- ZAR - - 1,38 1,45 1,42 Aafrika rand USA dollar USD 10,36 10,57 10,42 10,52 10,47 EUR/USD - - 1,49 1,50 - USD/RUB - - 28,67 29,69 - 5. Inimesed on ostnud ja müünud pangale erineva koguse valuutat. Muuda tabelipäis kaherealiseks. Arvuta iga valuuta korral, kui palju on see summa Eesti kroonides. Kasuta eelnevas leitud keskmist protsenti. ostu protsent 1,43% Vaja kasutada IF funktsiooni, müügi protsent 1,64% Funktsiooni avaldises vaja kasutada tabeli ees olevaid protsente ja laht Nimi Valuuta kurss Kogus Tehig Summa EEK Perenimi 1,51128 300 ost 446,910556
Samu muutujaid sisaldavaid võrratusi nimetatakse samaväärseteks, kui neil on üks ja sama lahendihulk. Võrratuse lahendihulga kirjeldame alati nii graafiliselt kui ka piirkonnana. Ruutvõrratuse lahendamisel leiame kõigepealt ruutvõrrandi nullkohad, siis skitseerime parabooli ja siis leiame graafikult lahendipiirkonna. Determinant 4 Avaldist kujul a d b c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu: a b ad bc c d Arve a, b, c ja d nimetatakse determinandi elementideks. Elemendid a ja d moodustavad determinandi peadiagonaali, b ja c kõrvaldiagonaali. Kolmerealise determinandi väärtuse arvutamiseks kasutatav skeem:
Samu muutujaid sisaldavaid võrratusi nimetatakse samaväärseteks, kui neil on üks ja sama lahendihulk. Võrratuse lahendihulga kirjeldame alati nii graafiliselt kui ka piirkonnana. Ruutvõrratuse lahendamisel leiame kõigepealt ruutvõrrandi nullkohad, siis skitseerime parabooli ja siis leiame graafikult lahendipiirkonna. Determinant 4 Avaldist kujul a d b c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu: a b ad bc c d Arve a, b, c ja d nimetatakse determinandi elementideks. Elemendid a ja d moodustavad determinandi peadiagonaali, b ja c kõrvaldiagonaali. Kolmerealise determinandi väärtuse arvutamiseks kasutatav skeem:
üleviidava liikme märgi vastupidiseks. · Võrrandi pooli võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga Võõrlahenidid lahendid, mis ei ole esialgse võrrandi lahenditeks 3.3 Võrrandisüsteemid Saab lahendada asendus-, liitmis- või graafilise võttega 3.4.1 Kaherealine determinant. Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine kaheralise determinandi abil. Avaldist kujul ad-bc nimetatakse kaherealiseks determinandiks ning kirjutatakse tabeliga, milles on kaks rida ja kaks veergu. Nimetajas olevat determinanti nimetatakse lineaarvõrrandisüsteemi determinandiks. 3.4.2 Kolmerealine determinant Kolmerealiseks nimetatakse avaldist a1b2c3+a2b3c1+a3b1c2-a3b2c1-a2b1c3-a1b3c2, mida esitatakse kolmest reast ja kolmest veerust koosneva tabelina. Välja arvutamiseks saab kasutada Sarrusi reeglit. 3.4.3 Determinantide omadused
a1b2 a2 b1 , a1c2 a2 c1 ja c1b2 c2 b1 . Näide 2: Kolmnurga OAB tipud on O(0; 0), A(x1; y1) ja B(x2; y2). Arvutame a2 b2 a2 c2 c2 b2 selle kolmnurga pindala Avaldist kujul a·d b·c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja Kolmnurga OAB pindala leiame nii: y kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu: kolmnurga OBBx pindalale liidame trapetsi B a b BxBAAx pindala ning tulemusest lahutame a d b c
a) x 2y 0 3x 4y 2 b) 6 x 8y 4 3x 4y 7 c) x 2y 5 3x 4y 5 d) 6 x 8y 5 © Allar Veelmaa 2014 7 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KAHEREALINE JA KOLMEREALINE DETERMINANT Avaldist kujul a · d – b · c nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu a b a·d c·b c d Näited: 3 5 3·7 4·5 21 20 1 4 7 2 5 (–2)·(– 7) 4·5 14 20 6 4 7 Avaldist kujul a1b2c3 + c1a2b3 + b1c2a3 – c1b2a3 – a2c3b1 – b3a1c2 nimetatakse kolmerealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kolm rida ja kolm veergu a1 b1 c1 a2 b2 c2 a3 b3 c3
annaabi.ee 
