aasta põlengus hävis raekoja sisemus, aknad ja ka esialgne uks. Raekoja taastamine viidi täielikult lõpuni 1786- 1787 aastal. Sellest ajast ongi pärit raekoja praegune välisuks. Kahepoolega välisuks on meisterdatud 18.sajandi lõpukümnete dekoratiivvormides, aga kohandatud suure kaarportaali sisse. 18. sajandi viimase veerandi varaklassitsistlikud välisuksed
LEHED Vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad või süstjad, teritunud tipuga, kuni 15 cm pikad, näärmelise saagja servaga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Leheroots kuni 2 cm pikk. Suured poolsüdajad abilehed püsivad peaaegu sügiseni. ÕIED, VILJAD Õitseb peale lehtede puhkemist, mai lõpul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad kollased, kuni 6 cm pikad, emasurvad rohekad 2-4 cm pikad. Vili on kahepoolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. KASVU- Külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid kasvukohti ja viljakamaid TINGIMUSED muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Hea meetaim. Pikki ühtlasi oksi kasutatakse punumistöödel. Kasvatamine Eestis: levinud alusmetsaliik. Vesipaju Salix triandra Areaal suhteliselt sarnane nagu raagremmelgal
Punasega hakkame märkima kümnelisi. Millise arvu järel on arvude reas arv 11? Kirjutame selle arvu arvuderitta 10 järele". Samamoodi selgitab õpetaja kõikide arvude kirjutamist kuni 19-ni. Kõik arvud kirjutatakse ka arvuderitta. Arv 20 on 2 kümnelist, 0 näitab, et temas ühelisi ei ole. Arvude kümnendkoostise näitamiseks ja teise kümne arvude moodustamiseks võib õpetaja kasutada mitmeid erinevaid vahendeid. Arvude kirjutamaõpetamisel on hea kasutada nn. kahepoolega kaarte, kus 10 on kirjutatud kahe viirviga (näiteks null on sinine, 1 aga punane) ja eraldi nn. üheliste kaarte, ühelised on antud juhul siis sinised. 1 0 3 Moodustades arve ühelistest ja kümnelistest, asetatakse üheliste kaart nulli peale. Näiteks antud juhul saame sel juhul arvu 13. Õpilased õpivad kirjutama järjest arve 1 kuni 20, 11 kuni 20, õpetaja etteütlemise järgi, kuid mitte järjest. On vaja
«Härra, kuidas ma sinna sisse pääsen?» «Uksest.» «Ust polegi.» «Aknast.» «Aken on liiga kitsas.» «Tee ta laiemaks,» ütles Tristan vihaselt. «Kas sul kirkat pole?» Ema silmitses neid ikka veel oma kongi sügavusest ja ootas. Tal olid lootused otsas, ta ei teadnud enam, 475 mis teha, ta teadis ainult üht -- ta ei tahtnud, et talt tütar võetakse. Henriet Cousin läks oma riistade järele, mis asetsesid Sammasmaja kuuri all kastis. Ühtlasi tõmbas ta sealt välja kahepoolega redeli, mille ta kohe võlla juu. res püsti seadis. Viis-kuus prevotee soldatit võtsid kaasa kirkad ja kangid ja Tristan ise läks nendega koos aknaava juurde. «Kuule, vanaeit,» ütles ta rangelt, «anna tüdruk meile heaga kätte.» Gudule vaatas talle võõrastavalt otsa. «Saatana pihta!» ütles Tristan. «Miks sa takistad seda nõiatüdrukut üles poomast, nagu seda kuningas ise tahab?» Õnnetu naine hakkas uuesti oma pöörast naeru naerma. «Miks ma takistan? Ta on ju mu tütar
annaabi.ee 
