SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist.
Muldadest on välja uhutud suur osa mineraalaineid ja mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele. Pinnaseks on siin kahkjas muld, mida nimetatakse veel näivleetunud mullaks või varasemas käsitluses leetunud- e kamar-leetmullaks, mis on nõrgalt ülagleistunud (LkII g). 3 NÄIVLEETUNUD MULD. Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. MULLA LÄHTEKIVIMID. Lõuna-Eesti aluspõhjakivimiks on liivakivi. Mulla lähtekivimiks on liustikusetted: kogu
mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim). Tulenevalt mulla kahekihilisuset, kannatavad nad ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all LP Kahkjas leetunud muld Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu puudub või on 1-3 cm tüsedune. Kihisemine mullaprofiilis
mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim). Tulenevalt mulla kahekihilisuset, kannatavad nad ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all LP Kahkjas leetunud muld –Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu puudub või on 1-3 cm tüsedune. Kihisemine mullaprofiilis
Ta värvuses on esindatud valged, pruunid ja kollased toonid. Kodukakul on tumedad silmad, mis vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Ta saba, mis on oma ulatuselt umbes kolmandiku kere pikkune, on pealt tumedam ja alt heledam. Kakul on kollane nokk ja kollakasmustad küüned. Ta toiduks on põhiliselt pisinärilised, kuid ka väiksemad linnud, konnad, mardikad, sisalikud ja mutid ei puudu ta toidumenüüst. Kodukakk on levinud Palearktika kaheosalisel areaalil alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode- Aafrikas. Ta levila põhjapiir ulatub Laadoga järveni. Kodukakk väldib suuri metsamassiive, aga ta asustab parke, parkmetsi ja segametsi. Kakk eelistab neid puid, milles on pesa-ja varjepaikadeks sobivaid õõnsusi (enamasti lehtpuud). Ta pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi. Pesa on vooderdatud iseenese
vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale.
annaabi.ee 
