t 000101 u |____________________________________________________________________________________ | r v Kahendvektori järkudel pole järgukaalu. Tema sarnasuse tõttu 2ndarvudega osutub mõnes rakenduses siiski kasulikuks ja vajalikuks vaadelda teda Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada intervalli vektoresitust A kahendarvuna ehk 2ndvektori järkudele omistatakse vajadusel 2ndsüsteemi sümbolitest 0 1 — , kus intervalli olulised (ehk konstantsed) järgud on loomulikud järgukaalud : tähistatud nendesamade konstantidega 0 1 ja mitteolulised järgud on tähistatud sümboliga — . t . . . .
· TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0". · Q väljund näitab taimeri olekut ehk vastava ajafunktsiooni tulemust. · DUAL väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust kahendarvuna. · DEZ väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust BCD-koodis. Impulssfunktsioon Ajaintervalli T loendamine algab S sisendisse antava impulsi tõusva frondiga ja väljund Q läheb koheselt olekusse "1" (1). Kui sisendimpulss S on etteantud ajaintervallist pikem, loetakse ta lõpuni ja väljund Q läheb seejärel olekusse "0" (2). Kui sisendimpulss S on lühem (3) kui etteantud ajaintervall või sisendsignaal R (4) omab tõusvat fronti, katkestatakse
1. Arvutite mõiste ja olemus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. (Wikipedia, 2014) Kõik elektroonilised arvutid kasutavad kahendsüsteemi. Kahendüsteemis kirjutataksekõik arvud numbrite 0 ja 1 abil. Kui klaviatuuril vajutatakse tähemärki või liigutatakse hiirt, antakse arvutile nõrgad elekrilised signaalid. Need signaalid talletatakse kahendarvuna. (Õpilase entsüklopedia, 2014) 3 Arvutid on tekitanud teaduses ja tehnoloogias revolutsiooni. Kosmosesondid, satelliittelevisioob ja relvaluure sõltuvad kõik arvutitest. Arvutid võimaldavad ka testida keemilisi tuumareaktsioobe tegelikke katseid läbi viimata. (Õpilase entsüklopedia, 2014) Arvutid on üha rohkem muutunud meie elustiili, ühendades inimesi ja paiku üle terve maailma
c). Seejärel clockitakse operandid läbi tehtele vastava kombinatsiooniskeemi ning multipleksorid kommuteerivad väljundisse õiged väärtused iga arvujärgu jaoks. d). ALU väljund clockitakse tagasi kas protsessori andmeregistrisse või suvapöördusmällu. 26.Võrdlusskeem[1] *Võrdlusskeem ehk komparaator on digitaalskeem, mis sisendisse tulevaid operande omavahel võrdleb ning teeb kindlaks, kumba sisendisse kahendarvuna antud väärtus on suurem. Üldjuhul on n-bitised komparaatorid realiseeritud 1-bitistel või 2-bitistel komparaatoritel. Skeemi tööd võib jämedates joontes ettekujutada järgmiselt: a). Komparaatori andmesisenditesse kantakse võrdlemiseks 2 ,,sõna". b). Esmalt võrldeb komparaator sisendisse saadud sõnade suurimaid kahendjärke: kui üks on teisest suurem, aktiveeritakse läbi OR elemendi vastav väljund.
suuremaid ühikuid (toodud järgnevas tulbas). 1 bait (ingl. byte) B= 8 bitti (ingl. bit) 1 kilobait KB = 1024 baiti 1 megabait MB = 1024 kilobaiti 1 gigabait GB = 1024 megabaiti Kasutades baidis sisaldavat 28=256 eri bitikombinatsioone on sümbolitega opereerimiseks arvutis koostatud nn. ASCII-koodi tabel (sisaldab 128 (põhitabel 7 biti) või 256 (laiendatud tabel 8 biti) märkisümbolit). Näiteks täht "A" on kodeeritud arvutis numbrina 65 (kahendarvuna 0100 0001); B 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega. Maht Lühend Baite ca baite ca lehekülgi vormindamata teksti 1 kilobait (210) KB 1024 tuhat ~ 0,4 1 megabait (220) MB 1 024*1 024=1 048 576 miljon 400 1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000 1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000 Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga.
Sinna jõudnud pingete liitmisel saadakse summaarne pinge. ADC (Analog-to-Digital Conventer) analood-digitaal muunduris lastakse analoogsignaal läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele mitu dioodi on diskreetimisel jõudnud pingenivoole ,,1" leitakse koodumuunduris kahendkood. 1. VÕRDLUSSKEEM Ehk komparaator on digitaalskeem, mis sisendisse tulevaid operande omavahel võrdleb ning teeb kindlaks kumba sisendisse kahendarvuna antud väärtus on suurem. Skeemi tööd võib ettekujutada järgmiselt: a) Komparaatori andmesisenditesse antakse võrdlemiseks 2 ,,sõna". b) Esmalt komparaator võrdleb sisendisse saadud sõnade suurimaid kahendjärke: kui üks on suurem, aktiveeritakse läbi OR elemendi vastav välund. c) Kui järgud on võrdsed, liigub signaal AND-gate'i, mis kõigi kõrgete sisendite puhul annab väljundi A=B.
KL on vaatlejale avatud loogika. Y1 = f1(X1, X2, X3) Y2 = f2(X1, X2, X3) Jadaloogika (JL) omab mingit mälu. Mäletab, mis temaga oli varem tehtud. JL on varjatud loogika. Jadaloogiline skeem (JLS) on automaat mäluga. Yi = fi(X1, X2....Xn, olek S) Väljundsignaal Yi on kõikide nähtavate signaalide X1...Xn ja mittenähtava sisemise oleku S ühene fuktsioon. S esitatakse kahendarvuna! Yi = f i X 1 , X 2 ,... X n ; T1 , T2 ,...Tn 142 4 43 4 1424 3 sisendsignaalid Solek 157 T sõnast ,,triger". S oleku hoidmiseks kasutame trigerite komplekti. Lülitusele lisandub nii palju väljundeid ja sisendeid, kui mitu järku on koodis.
Tööstusprotsessid jagunevad pidevatoimelisteks ja diskreetseteks. Nende kulgu kontrollivad analoogandurid nagu termopaarid, tahhogeneraatorid, mõõtepotentsiomeetrid, tensoandurid jms on pidevatoimelised seadmed, mille väljundsignaaliks on alalispinge. Mõõtereleed, teekonnalülitid, impulsi- ja koodiandurid on diskreetsed seadmed, mille väljundsignaaliks on erinevalt kodeeritud impulsid. Juhtimissüsteemis kasutatakse diskreetse toimega kontrollereid ja juhtraale, mille väljundiks on kahendarvuna esitatud juhtsõna. Paljud täiturid nagu elektrimootorid on jällegi pidevatoimelised. Seega tuleb seadmete ja protsesside juhtimisel muundada pidevatoimelisi signaale diskreetseteks ning vastupidi. Pidevatoimelisi suurusi saab esitada alalispingena või ajaintervallina. Kõige sagedamini kasutatavaks diskreetseks suuruseks on 8421 kahendkood. Juhtimisel kasutatakse nii analoog-digitaalmuundureid ehk A/D-muundureid kui ka digitaal-
annaabi.ee 
