piisavalt magada või ei. Unedefitsiidi mõju tervisele. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkidakurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Vähene uni edu ei too. Piisava kestuse ja kvaliteetse une tunnused Optimaalne uneaeg Iga inimese unevajadus on erinev, kuid ideaalis on kõige kasulikum magada 7-8 tundi ööpäevas. Vähem kui 6 tundi või rohkem kui 10 tundi loetakse ebatervislikuks. Kahjuks aga väheneb inimeste keskmine uneaeg pidevalt ning väga paljud inimesed kannatavad ebapiisavast unest tulenevate
funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl tohtisid katsealused magada 8 tundi, seejärel 6 päeva järjest 4 tundi ja lôpuks nädal aega järjest 12 tundi. Kôige rohkem avaldas tähelepanu 4tunnine magamise periood. Selle aja jooksul, kui veres tôusis glükoosi konsentratsioon, langes türotropiini sisaldus
sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Kuidas unehäiretest lahti saada? Dr Heino Noor soovitab, et paremaid ja püsivamaid tulemusi saab unehäirete korral psühhoteraapiast ja psühholoogilisest abist, millel on nüüd palju variante ja võtteid. Lisaks tuleks tegeleda aktiivselt keha liigutamisega (sportimine, jalutuskäik jne) · Erutunud inimene hingeldab, seepärast katsu oma hingamine korda saada. Hoia hinge kinni, loe viieni. Hinga aeglaselt välja, ütle "rahunen" või mõni muu rahustav sõna
sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Kuidas unehäiretest lahti saada? Dr Heino Noor soovitab, et paremaid ja püsivamaid tulemusi saab unehäirete korral psühhoteraapiast ja psühholoogilisest abist, millel on nüüd palju variante ja võtteid. Lisaks tuleks tegeleda aktiivselt keha liigutamisega (sportimine, jalutuskäik jne) · Erutunud inimene hingeldab, seepärast katsu oma hingamine korda saada. Hoia hinge kinni, loe viieni. Hinga aeglaselt välja, ütle "rahunen" või mõni muu rahustav sõna
California Ülikooli uurija Sara Mednicki sõnul on REM-uni ehk nn. kiirete silmaliigutustega uni selline une etapp, mille jooksul inimene unenägusid näeb, väga oluline uneosa, mis avastati suhteliselt hiljuti. Aju on sel ajal aktiivne nagu ärkveloleku ajal, aga lihastoonus on hästi madal. Inimestel on kolme sorti und: pindmist, sügavat ja REM-und. Kahe viimase osakaal peaks kummalgi olema üle 20 protsendi, sellisel juhul ei olegi inimesel tingimata vaja kaheksatunnist uinakut. Enamiku, üle 60 protsendi uneajast veedab inimene pindmises unes, millest vajutakse süvaunne ja sealt omakorda REM-unne. Õhtul on rohkem süvaund, hommiku poole rohkem unenägude und. Siit ka põhjus, miks näiteks enne eksamit tuleks varakult magama minna: unenägudega REM-une faas saabub umbes poolteist tundi pärast uinumist ning kordub perioodiliselt üha kestvamate episoodidena kuni ärkamiseni.
annaabi.ee 
