Idamaadega. ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja Panganduse kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi teke. Itaalia uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele pankadele olid piilarile toetatud võlvidega .Hetkel on ta võlgu peaaegu kasutuses kontserdite korraldamiseks. terve Lisa enda valikul ajastu maal, nimeta kunstnik ja
vahelisel kõrgendikul ning loodusliku asendi tõttu on mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1 ja 2. korruse. Mustpeade maja looja on Hollandi ehitusmeister ja kiviraidur Arent Passer(1560-1637). Kirjelda hoone kaunistusi. Hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosa huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise,-joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908). Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a
kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. 1531. aastal aga ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 15311532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Mustpeade maja jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel
Tänu millele on mustpeade maja jäänud siiani nii Tallinna, kui ka muu Eesti üheks silmapaistvamaks, rohkete detailidega tuntud renesansliku ehitusstiili näiteks.6 Juba enne mustpeade algatatud ümberehitust 1531-1532. aastal oli kaheruumilisel kaupmeheelamul erinevalt teistest omataolistest eeskoja peale ehitatud suur saal. wUuenduskuuri käigus pikendati ja kõrgendati hoone dornset (köetud eluruum), tänu millele saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Märkimisväärne tänapäeva ehituskunsti jaoks on kindlasti fakt, et hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosale huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Tänapäevase väljanägemise sai hoone fassaad alles 1597. aastal, kui tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostast ehitusmeister Hnas Luttigk
annaabi.ee 
