¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on
õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem, nn filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamat käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus.
4. õige tegu: tapmise, varguse ja ebaseadusliku suguühte vältimine 5. õige eluviis: elusolendite kahjustamise ja verevalamise vältimine 6. õige püüdlus: kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, positiivsete esilekutsumine 7. õige järelemõtlemine: oma keha tunnete, meeleolude ja mõtete tekkimise teadvustamine mediteerides 8. õige keskendumine: viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine Esimene kuni viies osa õilsast kaheksaosalisest teest on mõeldud Buddha õpetuse ilmikutest järgijaile ning munkadele ja nunnadele. Kuues kuni kaheksas osa on mõeldud munkadele ja nunnadele. [4] 6 Dukkha Buddha õpetas, et asjade tegeliku olemuse mõistmine tähendab nendega seotud ebameeldivuse, ebatäiuslikkuse ja kibestumise kadumist. Neid kolme omadust ühendab sõna dukkha (paali k. valu ja kannatus)
1) teadmine kannatusest. Kogu eksistents on kannatus duhkha, pl dukkha, vaevarikas olemasolu sansaaras, st tiirlemine ümbersündide ahelas ehk sansaara rattal; 2) teadmine kannatusi põhjustavast ihast kaama; 3) teadmine kannatusest vabanemisest nirvaanas, mis tähendab vaibumist ehk teadvuse kõrgeimat seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud sansaarast; 4) teadmine kannatuse kaotamise kaheksaosalisest teest astangikamarga 5. Loetlege kaheksaosalise tee astmed. õige vaade, mis tähendab budismi nelja õilsa tõe mõistmist ja omaksvõtmist; õige kavatsus, mis tähendab virgumisele suunatud meelestatust ja himudest vabanemist; õige jutt, mis tähendab ausat ja otsekohest juttu ja valest ning kuulujuttudest hoidumist; õige tegu, mis tähendab tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimist; õige eluviis, mis tähendab teisi kahjustavatest
mõistnud asjade tõelist olemust (dharma`t) ja virgunud (e saanud buddhaks). Kogu oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele ja lõi oma koguduse. Budismi eesmärgiks on Buddha Šakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. 5.2. Budistliku õpetuse põhimõisted: Buddha olevat oma esimeses jutluses õpilastele rääkinud neljast üllast tõest ning kaheksaosalisest teest. Need õpetussõnad seletavad kannatuse olemust ja õpetavad, kuidas kannatusest vabaneda ning saavutada nirvaanat, mis on lõplik vabanemine sansaarast (e surma ja taassünni ahelast). Nirvaana on budistide arvates ülima õnne ja rahu seisund. Buddha neli õilsat tõde: 1) Kannatus on olemas. 2) Kannatusel on põhjus. 3) Kannatusele saab teha lõppu. 4) Kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee.
Sarnathis, nn Benaresi jutlus 4. Loetlege neli õilsat tõde koos sanskritikeelsete nimetustega. 25 1) teadmine kannatusest. Kogu eksistents on kannatus duhkha, pl dukkha, vaevarikas olemasolu sansaaras 2) teadmine kannatusi põhjustavast ihast kaama; 3) teadmine kannatusest vabanemisest nirvaanas, mis tähendab vaibumist ehk teadvuse kõrgeimat seisundit, kus inimene on täielikult vabanenud sansaarast; 4) teadmine kannatuse kaotamise kaheksaosalisest teest astangikamarga. 5. Loetlege kaheksaosalise tee astmed. Õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. 6. Kuidas nimetatakse "kolme kalliskivi" ? triratna 7. Loetlege algse õpetuse kolm mõistet koos sanskritikeelsete nimetustega. 1.Buddha-virgunu 2.Dharma seadmus 3.Sangha - kogudus 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks? Asoka 9
Ta oli 35 aastat vana ning kuni elu lõpuni 80. eluaastal, rändas ta Indias ringi ja õpetas inimestele eluviise, mis aitavad leevendada nende kannatusi. Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust. Buddha alustas õpetamist Varanasis, hindude pühas linnas. Tema esimest jutlust nimetatakse ka seadmuseratta pöörlemapanekuks. Selles jutluses selgitas ta budistlikku mõtlemise ja elu aluseid. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Buddha joonistas maha ratta ning selgitas, et olemine on nagu lõpmatu ring. Buddha ütles, et inimesed on ringis seepärast, et nad tahavad seal olla, st nad tahavad sündida, elada, surra ning taas sündida. Buddha võrdles end arstiga, kes ütleb patsiendile esmalt, et ta on haige, siis haiguse põhjuse. Kolmandaks ütleb ta, et haigust saab ravida ning neljandaks, kuidas seda ravida saab. Neli õilsat tõde
annaabi.ee 
