Viivi Luik Elukäik sündinud 6.novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad")
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt
Mati Unt lõpetasTartu 8. Keskkooli ning Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala. Mati Unt on töötanud Vanemuise teatris,Noorsooteatris ja Draamateatris. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja ligi 100 teatrilavastust. "Hüvasti, kollane kass" (1963), "See maailm või teine" (1966), "Võlg" (1966). Viivi Luik (sündis 1946) on eesti luuletaja. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas V. Luik Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul"(1966) "Hääl"(1968) Juhan Viiding (1948 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viiding sündis kirjanik Paul Viidingu perre.Õppis Tallinna 6
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a
Ta soovitab nimisõna laiendina kasutada enese asemal oma, näit. o m a koduse keele (mitte "enese koduse keele"). "Postimehe" 1913. a. kuulutuses teatatakse, et lehes ilmuvad võimalikult igal nädalal keeleteadlase cand. phil. J. Aaviku sulest "Keelelised märkused", milles ta hoiatab "arusaadaval vestetoonil keelevigade eest. 1912. aastast J. Aavik töötas eesti ja prantsuse keele õpetajana Tartu kaheksaklassilises kommertskoolis. Alates 1912. a. detsembrist hakkab J. Aavik välja andma perioodikas ilmuvate artiklite kõrval väikesi brosüüre, milles ta selgitab üksikküsimusi nii õigekeelsuse kui ka keeleuuenduse alalt. Keeleuuendusettepanekute tegelikuks rakendamiseks andis Aavik välja sarja "Katsed ja näited" IIV (19151920), mille grammatilises sissejuhatuses tutvustas ta uusi keelendeid ja tekstinäidetes demonstreeris nende tarvitamist
mõni tüdruk käis ka. Kalal käidi jalgratastega. Pikapäevarühm oli neile, kes käisid koolis bussiga ja internaadis ei olnud. Seal õpiti ja loeti raamatut. Õpetaja kontrollis, kas kõik kodused ülesanded on tehtud. Vahetunnis vahetasid õpilased marke, kleeppilte, ümbrike pilte, kinonäitlejate pilte. Vanaema jaoks olid kooli juures kõige paremad koolipeod, ning ka klassikaaslased olid toredad. Minu ema(sündinud 1967) koolitee algas 1974. aastal Palade kaheksaklassilises koolis. Koolivorm oli kohustuslik. Koolivormiks oli tumesinine pihikseelik, millel oli vöö peal ja helesinine pluus. Pidulikul puhul oli valge pluus. Seitsmendas- kaheksandas klassis tuli uus koolivorm, mis oli teksariidest. Koolivorm koosnes pikkade varrukatega jakist, seelikust ja teksapükstest. Pidulikul puhul oli pluus valge, nagu ennegi. Valge pluus oli siidiriidest. Õpilased pidid olema puhtad ja korralikult riides. Ema klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja
annaabi.ee 
