pidi üks veoauto Viljandi ja tarvastu vahet käima kolm korda. 50-meetrine sild paigaldati Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. Töid teostas Werner Eldringi metallitööfirma. Viljandi vana veetorn. · Aastal 1911 võis Viljandi end uhkelt kuulutada üheks esimeseks veevärki omavaks linnaks Eestis. · 30 meetri kõrgune punastest tellistest jalandiga ning kaheksakandilise puidust mahutiruumiga veetorn on läbi aegade olnud linna veevärgi sümboliks. · Tänaseks on see renoveeritud ja kasutusel vaatetornina, mille viimaselt korruselt saab pilgu heita kogu linnale. · 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak oli valmistatud Uno Pohrti masinavabrikus. ·
Murdepind karpjas. Amfiboolidest on sagedaseim küünekivi. Kiudseid amfiboolide erimeid nimetatakse asbestiks. Kõvadus 5 - 6,5 Pürokseenid ja amfiboolid moodustavad koos umbes 15% maakoorest. Nad on kõige tavalisemad mineraalid dioriidis, gabros. Pürokseenid on kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid. Augiit on laialdaselt levinud pürokseen, mida leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu gabro ja basalt. Augiidi kristallid on lühiprismalised, kaheksakandilise ristlõikega, rohekasmustad või pruunid. Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu värvus hele, hallikasroheline. Läige klaasjas. Esineb paljudes tard- ja moondekivimites.Vähemtuntud pürokseenid on diopsiid ja enstatiit, mida leidub gabros, pürokseniidis ja peridotiidis. Kõvadus 6,5. Oliviin vt all pool. 39. Vilgu rühma kivimitmoodustavad mineraalid biotiit ja muskoviit.
saj. arhitektidele. 17. sajandi tähtsaima ehitusmeistri P. Vingboons`i (1621-98 ) on loodud end. Trippenhuis ( nüüd TA hoone, 1662 ) ja hulk tagasihoidliku arhitektuurse dekooriga kodanikemaju. 1. saj. lõpu ja 18. saj. ehituskunstis ilmneb prantsuse arhitektuuri mõjusid ( eriti Louis XIV stiil ). Hollandi kaine ja tasakaalustatud barokiajastu arhitektuur sai eeskujuks Skandinaaviamaadela. Taanis esindas sellist suunda N. M. Eigtved ( 1701-54 ), kes andis Kopenhaageni kaheksakandilise Amalienborgi väljaku koos sinna juurde kuuluva nelja ühesuguse fassaadiga hoonega. Rootsi näeb Hollandist sissetulnud mõjusid 17. sajandi alguse arhitektuuris, hiljem taandub see prantsuse eeskujude ees. N. Tessin sen. ( 1615- 81 ) poolt projekteeritud Drottningholmi kuningalossi ( 1675-82 ) Stockholmi lähedal on nimetatud Rootsi Versailles`iks. Rootsi kuulsaim arhitekt N. Tessin jun. ( 1654-1728 )on Stockholmi kuningalossi ( 1697- 18. saj. II pool ) autor
Keila-Joa maastikupark. Fall, (>80 ha), 1827 (krahv Benkendorff) looduslik park, jõgi, juga, pargiaasad. Loss ehitati 1844. a. Stavenhagen (1867): "Mõis asub paesel pinnal. Allee viib nelinurksele eesõuele lossi ees, mida ääristavad nurgatornidega kõrvalhooned ja kahuritega kaitserinnatis. Vahimaja ja kahe väravaga raudvarbadest aed eraldavad eesõue suuremast lossiesisest väljakust. Selle keskmisel murusõõril marmorist Venus. Loss on inglise-gooti stiilis, kaheksakandilise torniga. Paraadtrepil lõvid ja valgest marmorist vaasid lilledega. Aias lillepeenrad ja vaasid, skulptuurid ja rauast aiapingid, "kutsudes rändajat anduma looduse ja kunsti ülimatele võludele." Loss asub kõrgel Keila jõe kaldal, lossist veidi kaugemal vahutab kosk. Kose ääres veski, torniga köök, külalistemaja, pruulikoda, vesiratas, mis toidab aia purskkaeve, kaks rippsilda üle vee. Teisel pool vene stiilis "lustmaja". Kasvuhooned palmidega ja nende läheduses eksootiliste puude
annaabi.ee 
