Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaheksajalgne" - 5 õppematerjali

KULTUURIREISI PAKETI ANALÜÜS
9
docx

KULTUURIREISI PAKETI ANALÜÜS

Hommikusöök. Suundume Dimmuborgiri laavaformatsioonide juurde, kus võtame ette mõnusa jalutuskäigu. Seejärel vaatame Islandi ja tegelikult kogu Euroopa võimsaimat koske Dettifossi. Uudistame Ásbyrgi kanjonit Jökulsárgljúfuri rahvuspargis: kolm ja pool kilomeetrit pikk ja üle kilomeetri lai hoburauakujuline kanjon, mille keskel paikneb 25 meetri kõrgune kaljupank nimega Eyjan, mis tõlgituna eesti keelde tähendab saart. Legendi kohaselt olevat peajumala Odini kaheksajalgne hobu Sleipnir, liikudes tavapäraselt õhulaeva kombel, just siin sattunud korra ühega oma kapjadest maad toksama. Sõidame mööda põhjarannikut edasi Husaviki, mis on imetabane nukumajadega linnake, kus elab vaid 2500 inimest ja mida tihti on nimetatud ka “kõige tüüpilisemaks Islandi linnakeseks”. Uudistame linnas ja sadamapiirkonnas ning külastame ka küla vaalamuuseumi. Husavik on Euroopa vaalavaatluspealinn, soovijatega suundumegi vaalavaatlusele.

Turism → Turism
3 allalaadimist
Ruunid
12
doc

Ruunid

Ruuni hääldatakse harva nagu inglise "bird". Elliott võrdleb seda heli sellega, mis tekib kui puhuda küünal ära huuli kõverdamata. EHWAZ See on hobuseruun. Hobused olid vatasematel aegadel pühad. Tacitus kirjeldab puhtaid valgeid hobuseid, keda toideti rahva kulul ja ei kasutatud iial töödeks. Ainult rakendati kaariku ette, nende jumalikkust kinnitasid korsked ja hirnatused, mida seletas kas kuningas või ülempreester. Ta lisas, et hobused olid jumalate salanõunikud. Odinil oli kaheksajalgne mära Slepnir, kes oli kas säravvalge või hallilaiguline. Anglosaksi poeem kinnitab hobust tähendust, rääkides sellest, kui rõõmust printsidest olevikuõdalastele. Uhkete kapjadega ratsust räägivad rikkad mehed, rahu allikas rahutule. Hiljuti peeti hobust Frey pühaks loomaks ja looma pühendamine sellele on Hrafnkeli saaga põhiteema. Paganilkke rootslasi kutsuti "hobusesööjateks" vahetunud kaasmaalaste poolt, nimetus oli 11-12 sajandil

Teoloogia → Usundiõpetus
51 allalaadimist
Keskaeg ja varauusaeg
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

Thor ­ kõige laiemalt austatud taevajumal (punane habe, vanker, kaks sikku ja viskevasar) ja piksejumal, sest tal oli õhus välguna paistev vasar, mis pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi pöördus ning äike tähendas Thori vankri mürinat. Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid tänapäeva neljapäev. Oden ­ päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub, kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev. Ruunid ­ ruunikirja tähestiku futharki tähed, mis olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad mõlemas suunas. Saagad ­ viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi neid 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam saaga, mis kujunes mahult ja sisult eeposeks on ''Vanem Edda''. SUURBRITANNIA 1. Keltide periood 1

Ajalugu → Ajalugu
512 allalaadimist
Põhjamaade ajalugu
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

läänes. 8. saj keskel rajatud Kuningavõimu- ja jumalakultuse keskus Rahvusvaheline kaubandus Kalmistute haudade arvu järgi võis olla 500-600 või 700-1000 inimest. Viikingiaeg - linnad SIGTUNA ­ 970. a. esilekerkimine. Täpne planeering Kuningamõis ja mündikoda KAUPANG ­ Norras; Oslo fjord 8. saj lõpp-10. saj algus Viikingite religioon AASID ja VAANID AASID: Odin- tarkuse, luulekunsti ja võitluse jumal; kõiketeadev. Ühe silmaga. Oda ja kaheksajalgne ratsu Sleipnir. Kaarnad Hugninn ja Muninn. Elas Valhallas ``tapetute pidusaalis``, kuhu saabusid valküüride saatel tapetud sõdalased. Oodati viimast lahingut. Taanis ja Götalandis populaarne. Viikingite religioon THOR ­ oli Odini poeg. Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR ­ Odini poeg HEIMDALLAR ­ jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR ­ rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
Viikingid kui kultuurikandjad
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

8.1 Odin Skandinaavia sõdalaste soositud jumal Odinil oli maailma loomisel tähtis osa. Paljud Odini loo seigad tunduvad rajanevat surmarituaalidel ning inimohverdustel. Odin torkas endal ühe silma välja, et saada teadmisi. Ta riputas end maailmapuu okstelt alla, et saada teadmisi ruunidest. Tema hobune, Sleipnir, suutis joosta nii taevas kui merel sama kergelt kui maa peal. Tal oli kaheksa jalga, mis pani inimesi arvama, et ,,Odini kaheksajalgne hobune" oli poeetiline väljend, mis viitas kirstule, mida kandsid neli meest. Kuigi Odinil oli ainult üks silm, teadis ja nägi ta kõike. Tema kaksikutest kaarnad Hugin 25 (Mõte) ja Munin (Mälu) lendasid inimeste maailma ning kandsid tagasi tulles ette vapratest lahingutest ja argpükslikest tegudest.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun