Nimeta riike, kus kehtib Riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6
Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president. Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi võimutäius piiratud(konstitutsiooniline monarhia). Parlamentaarne riik: parlament valib riigipea,riigipea on allutatud parlamendi kontrollile
See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on erinevustele vaatamata ühised viis järgmist põhimõtet: · Individualism Varane individualism oli sirgjooneliselt individualistlik. John Locke pidas riigivalitsemise põhiprobleemiks indiviidi õiguste kaitset
Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president. Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi võimutäius piiratud(konstitutsiooniline monarhia). Parlamentaarne riik: parlament valib riigipea,riigipea on allutatud parlamendi kontrollile
Prantsusmaa, Kreekas, Jaapanis, Austraalias, Nigeerias jne. Monarh on paljudes riikides vaid rahvuse sümbol, kehastab rahvuse ühtsust (nt Jaapanis keiser). Presidentaalse riigi puhul teostab parlament suveräänset riigivõimu koos presidendiga. Konstitutsioonilise monarhia puhul teostab parlament võimu koos monarhiga. Kõrgema esindusorgani kompetents on piiramatu või suhteliselt lai. Organid on ühe- või kahekojalised. Kahekojalist organit tunnevad föderaalsed riigid, kus suveräänsus on mitme riigiorgani käes. Parlamentarismi printsiip kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva võimu ees. Riigipea on faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu esindaja monarh (absoluutne või konstitutsiooniline) või president vms. Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, riigipea on allutatud tema kontrollile. Presidendile jääb esindusfunktsioon
annaabi.ee 
