Leedu kultuur KOOSTAS: MARGE METSOJA Üldinfo Vilnius Riigikeel: Ledu keel Asukoht: Eurooa Liidu Läänemere kagunurgal . Pindala: 65 200 Rahvaarv: 2 971 900 (1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk
aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigaks või vaatamisväärsuste alguspunktiks. Plats on ka asukohaks eesti tähtsamaile jõulupuule Häbipost Vana vaekoja kagunurgal, umbes väljaku keskel asus häbipost kaak kaheksatahuline kõrge alus sellel asetseva ümmarguse sambaga. Samba tipus oli mehefiguur vitskimbuga Raekoja seina ääres asus uuem häbipost kaelaraud ja 4 rõngast, pandi kuni kolmeks päevaks ahelatese. Raeapteek Tallinna Raeapteek on Raekoja platsil, mis tegutseb alates 15
sajandi lõppu. Välismõõtmetelt oli Niguliste algne torn põhiplaanis niisama suur kui praegune, kuid mõnevõrra õhemate, 330 cm paksuste seinamüüridega. Kuna torni püstitamisel ei olnud esmaseks eesmärgiks mitte niivõrd arhitektuurselt mõjuva ja lõpetatud kompositsiooni loomine kui kiriku kaitseülesannete kohandamine, jäi tookordne torn finantsilistel või muudel põhjustel esialgu veel üsna madalaks. Püha Matteuse kabeli (oli kahe võlvikuga) katusealust läbiva torni kagunurgal säilinud ja ehitusjärguna tõlgendavate jälgede järgi otsustades ulatus esmane torn umbes praeguse võlvipealse vahelaeni ehk nüüdse kesklöövi akendini. Sealt ülespoole algab muide ka torni kirde- ja kagunurga puhastest kantkividest ladu. Ületades küll pikihoone külgmüürid, jäi torn selle lääneviilust märksa madalamaks. Vahelaed olid kõik puidust ning torni ülemistele korrustele pääses vaid kõrgel asuva portaaliava kaudu, treppi tollal siis polnud
oli joonise tegemise ajaks sedavõrd hävinud, et alusmüürid polnud enam maapinnal nähtavad. Brotze jooniselt voib selgesti märgata väravatornist läänes müüride jäänuseid, mis kuuluvad torniga ühtsesse süsteemi ning moodustavad justkui eeshoovi. Näib, et sellest eeshoovist viis lõuna suunas läbipääs järgmisesse (suuremasse?) hoovi. Aimdub veel mingi ida läänesuunaline vare, mis võiks olla kogu kompleksi lõunamüüriks ning ühilduda kagunurgal oleva torniga. Ehitusajalooliste võrdlusnäidete taustal tundub ettepanek Edise linnuse dateerimiseks XV sajandi teise poolde mitmeti motiveerituna. Poliitilised suhted Ordu ja Venemaa vahel olid alates 1470. aastatest muutunud eriti teravaks. Ordu hakkas tugevdama oma linnuseid ja rajama uusi, millest Põhja-Eestis võttis osa ka Tallinna piiskop (Toolse, Porkuni, Kiviloo). Tallinna linnamüüril olid alanud palavikulised tugevdamistööd. Edise omanik oli ühtlasi
annaabi.ee 
