Kahe maailmasõja vaheline kirjandus Franz Kafka Jaana, Reelia, Lota XIa klass Franz Kafka • Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. • Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. • Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm k...
14. Nimeta Alveri eesti keelde tõlgitud kuulsamate väliskirjanike teoseid (2) "Jevgeni Onegin," "Kaks poeemi" (mõlemad Pushkin). 15. Fr. Kafka olulisemad eluloolised ja loomingulised andmed (v.t tööleht) Pärit rikka juudi ärimehe perest ning sündis Prahas ning hariduselt oli jurist. Tema elu ja loomingut mõjutas paljuski vastasseis isaga. Ta oli üksindusele määratud inimene, tema elus oli vähe kordaminekuid. Sai kuulsaks alles pärast surma, tänu Max Brodile, kes avaldas kõik Kafkast mahajäänu. Tema looming on autobiograafiline. Kasutas oma teostes palju sümboleid ja allegooriaid. Zanritest viljeles peamiselt jutustusi. Kuulsaim teos on "Protsess". 16. Mida modernistlikku võib tema teostest leida? (too näiteid konkreetse teose põhjal) Teos - "Unenägu" Teos on uuenduslik, hingeline, sündmustik on segi, kasutab metafoore, aineteks on sisemaailm, kirjanik ei seo oma teost päris reaalsusega. ( seosed modernismiga) 17
Kafkast Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 ning suri 3. juunil 1924. Kafka teosed ei saanud suuremat tähelepanu, kuid pärast surma avaldas tema sõber Max Brod lõpetamata teosed ,,Loss'', ,,Protsess'' ja ,,Ameerika'', mis Kafka oli käskinud Maxil hävitada. Seejärel sattusid ta teosed kriitikute, kunstnike, filosoofide ning teiste kirjanike huviorbiiti. Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi. Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''. Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Fran...
kaalutlevale inimesele, nagu K. seda on, peaksid paljud tema protsessi puudutavad seigad tunduma enam kui kummalised. Siinkohal on aga Kafka pannud oma tegelase ettearvamatult ja ebaloogiliselt käituma. Selle asemel, et minna pühapäeva hommikul kolama kuhugi agulisse, kus peaks asuma mingisugune kohtuinstitutsioon, kes K-d teadmata asjaoludel süüdistab, võiks ta oma süütuses kindel olles pöörduda hoopis politsei või keisrivõimu poole. Tegelaste taoline ootamatu käitumine teebki Kafkast Kafka. Tegemist on ühe modernistliku uuenduse ehk võõrandumise protsessiga realismis. Võõrandumisele on iseloomulikud realistlikud tegelased, sündmused ja sündmuspaigad, kuid samas ka elemendid, mis annavad realistlikule teosele kummalise või lausa maagilise efekti. K. on realistlik tegelane, kes käitub osades olukordades ettearvamatult. Seetõttu ei vasta ka kirjeldatavad sündmused ootustele. Autor kasutab unenäoloogikat ehk ebaloogikat
vanad jupid, kokku sõlmitud ja ka pasmaks läinud, täiesti eri värvi ja sorti niidijupid.» Pealekauba on temaga võimalik rääkida ja «ta naerab nii, nagu võib naerda ainult kopsudeta olend. See kõlab umbes nagu langenud lehtede krabin.» Vahest rohkem kui ükski teine lugu illustreerib see tegelane Kafka suurepäraset fantaasiat antud loo puhul lähendab see teda juba peaaegu sürrealismile. Kafkat on püütud ka sellega seostada, kuid sürrealism on siiski Kafkast hilisem nähtus, nii et siingi oli ta taas kord originaalne. Majaisa mure väljendub sellise, pealtnäha absoluutselt kasutu olendi nagu Odradek lõppematus eksistentsis, mis on miski, mille üle kellelgi ega millelgi vähimatki võimu ei näi olevat. «Majaisa mure» on omamoodi pahupidi pööratud Kafka «tavaline» novell kui tavaliselt kannab tema lugusid vägivald, juhus ja «unenäo- line triiv», siis siin on see kõik ümbrusest välja toodud ja Odradeki kujus isikustatud
o 2006 Vent Antigone, ema Oidipus Esimeseks Undi taustaautoriks on Salinger ja kindlasti hakkab mängima kaasa Camus ning tuleb ka zen-kihistus, mis ei paista silma, kuid on olemas. Kui rääkida psühhomodernistlikust joonest, siis see mängib kindlasti ka kaasa, kuid ei saa öelda, et Freudi mõju oleks jätkuvalt kõige olulisem. Kui uutest mõjudest rääkida, siis 60ndate ja hilisema kirjanduse puhul ei saa me mööda Kafkast. Kafka tuleb kaalumisele eriti lühiromaanis „Mõrv hotellis“. Kirjandusprotsessis on see üks tähislikumaid tekste. Mingis suhtes võiks väita, et see on esimene pikem tekst, kus kuidagi radikaalne modernism manifesteerub kodumaises Eesti proosas. Sarnased katsed olid toimunud väga jõuliselt juba varases pagulaskirjanduses. Pideva muutumise juures on märgatav see, et Unt satub koguaeg avangardi etteotsa. Undil on/oli omadus tabada õhust seda, mida veel pole, aga mis kohe tuleb
annaabi.ee 
