Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH-d ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat. Vetikad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Vooluveekogu vee pH peab olema vahemikus 67, kui pH langeb alla 5, siis karbid surevad. Väga tundlik on ebapärlikarp, eriti glohhiidid, ka vee muude omaduste suhtes. Vee rauasisaldus peab olema sedavõrd väike, et veekogu põhja ei tekiks limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Oluline on, et vee lubjasisaldus ei oleks liialt suur: karbid ei talu väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti. Oluline on ka see, et veekogu ei sisaldaks liigselt setteid. Jämedad setted võivad kinni katta ebapärlikarpide elukohad 2. Hariliku ebapärlikarbi ohustatus Eestis 2.1 Seisund läbi ajaloo Varasematel sajanditel on eesti jõed olnud harilku ebapärlikarpide poolest väga rikkad. On teada, et 1694
kliistriga. Tapeetide säilitamise keerukamate etappide läbimiseks tasub küsida spetsialisti nõu. Puurmani mõisa söögisaali tapeet enne In situ restaureerimine. restaureerimist. Pärast restaureerimist. Tapeetide uurimine koduste vahenditega Enne remonti või lammutustöid tuleks uurida kogu tapetseeritud seinapinda, mitte juhuslikust kohast tükk tapeeti maha kiskuda. Aegade jooksul on seinte kujundusskeem palju muutunud, mistõttu tuleks enne tapeedikihtidesse kaevumist tutvuda hoone ajalooga ning sellest lähtudes hinnata, millisesse ajavahemikku võib leitav materjal kuuluda. Ühes ruumis võib olla mitu väärtuslikku ajaloolise tapeedi kihti! Iseseisvalt tapeete uurides on soovitatav koostada hoones või ruumis leiduvatest tapeetidest kataloog, milles on välja toodud erinevatest kihtidest leitud tapeedid ning nende juurde kuulunud bordüürid. Kataloogis tuleks võimalusel näidata tapeedipaani laiust ning kogu mustrikordust näitav fragment
Rinnakelme tängud hõlmavad peamiselt mantli, samas kui parietaalsed tängud hõlmavad naha pinna [6]. Närvisüsteem ja närvitängud on ära toodud joonisel 4. Kohamälu olemasolust viinamäetigudel annab kinnitust H. Lind (1990) poolt läbiviidud eksperimendis: Osad isendid koguti peale seda, kui nad olid juba talveuneks valmistudes maapinnasesse kaevunud ning asetati ümber tehislikke talvitumisaukudesse, mis asusid algsest kohast kaugel; Teised isendid koguti enne maase kaevumist ning asetati piirdega ümbritsetud maa-alale, sundides neid talvituma selles piirkonnas. Kõik talve üle elanud teod naasesid järgmiseks talvitumisperioodiks oma algsele talvitumisalale, hoolimata sellest, et kevadel olid nad tulnud maapinnale hoopis teises kohas, suutsid nad siiski õige tee leida [7]. 6 1.3.5. Suguelundkond
Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat, nad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Loomad võivad hukkuda. Ebapärlikarp, eriti glohhiidid, on ka teiste vee omaduste suhtes tundlik. Kui pH langeb alla viie, siis karbid surevad. Vee rauasisaldus peab olema võrldemisi madal - veekogu põhja ei tohi tekkida limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Karbid ei talu ka väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti [6]. Setted Ebapärlikarbile võivad saatuslikuks saada ka liigsed setted. Rikkumata looduskeskkonnas pärineb suur osa setetest jõest endast. Teine osa setetest seondub inimtegevusega, eelkõige maaparandusega. Jämedamad setted võivad ajapikku kinni matta isegi peenkiviseid kärestikke ja kaldaaluseid süvikuid, mis on ebapärlikarbi kõige soodsamad elupaigad
annaabi.ee 
