enesekindlusest. Tähtis on endale teadvustada, kuhu suundud ning millised eesmärgid sead. Tuleb tugineda valikutele. Minu huviorbiidis on praegusel ajal kool ning kõik sellega seonduv. Tahan edukalt lõpetada ja loomulikult õpinguid jätkata. Edasine teekond sõltub eksamitulemustest. Siinkohal avaldub probleem: kas saan oodatud punktisumma, mida konkureerimiseks vajan? Kõik ei olene ainult minust, vaid ka eksamiküsimustest, mille jaoks olen järjepidevalt töötanud. Mul pole õigust kaevelda selle üle, et äkki kukun läbi. Minu töö on praegu õppida, õppida ja veelkord õppida, et lõpueksamite tulemused kujuneksid ootuspäraseks. Niisiis pole mõtet muretseda, vaid teha muutusi! Vastandliku näite muretsemisest saan tuua Salingeri teosest ,,Kuristik rukkis." Peategelane, poiss nimega Holden ei kartnud saatust. Iseseisev nooruk õppis kokku neljas erinevas koolis kuni väljaheitmiseni. Ta kukkus läbi kõigis eksamites, välja arvatud inglise keeles. Kõigele
1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 1) b:v kõige tüüpilisem (asendumine homorgaanse häälikuga) lühikese vokaali järel, nt tõbi : tõve; pika vokaali järel, nt tiib : tiiva; diftongi järel, nt leib : leiva, kaevelda : kaeblen helilise konsonandi järel, nt halb : halva, kurb : kurva; B 2) b kadu eesti keeles ei esine fonoloogilistel põhjustel u ja v kõrvuti, sellistel juhtudel b kaob, nt tuba : toa, nõbu : nõo; 3) mb : mm assimilatsioon, nt hammas : hamba, õmmelda : õmblen. Laadivaheldus on paljudes sõnades taandunud, nt saba, raba. Mitmete sõnade puhul on
kas asi on pähjenamatult keerukamaks aetud? Kannatanu algne (SKM loomise aegne) määratlus KrMS § 37 lg 1 tekstis on alates 2013. a 16. jaanuarist oluliselt muutunud (paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi „arendusi“ nö positiviseerides) ja kõik võimalikud nüansid ei ole ilmselt veel praktikasse jõudnud. Kas tõesti ka alates 2016 juuulikuust kannatanuna käsitletav (ja tsiviilhagi esitamiseks pädev) avaliku võimu kandja (KrMS § 381 lg 2) võib kaevelda SKM raames? NB! Ka kannatanu laiema määratluse puhul jääb kehtim, et menetluse alustamata jätmist vaidlustades ei nõuta kannatanu nö täiskvaliteeti. Selle olemasolu (või puudumine) selgub alles selles menetluses. 3-1-1-97-10 – ka nn uus kannatanu saab vaidlustada SKM korras enese kaasamatust kannatanuna. NB! Täna ilmselt see vana kohtupraktikaline suunis enam ei tööta ja
samuti mitte, nikotiini ei tarbi. Viimane arstivisiit oli kaua aega tagasi. Vanemad hukkusid 35- ja 38-aastastena ühel mägimatkal. Pärast mitmekordset järelepärimist tunnistab patsient, et umbes tund aega tagasi tundis ta peale südame pekslemise siiski ka kerget survet rindkeres. Ta ei seostanud seda südame pekslemisega, sest see olevat tal esimest korda tekkinud juba kaks nädalat tagasi ning ta jättis selle enne mainimata, kuna ei tahtnud asjatult kaevelda. Viimaste nädalate jooksul on füüsiline jõudlus vähenenud. 5. korrusele kõndimisel peab patsient tegema mitu pausi, sest õhk saab otsa. (Mõtlete korraks oma trepist ülesminemisel tekkivale hingeldamisele ja mööda selga allavoolavale higinirele, kui olete jõudnud kolmandale korrusele, ning otsustate, et peate uuesti alla võtma. Seejärel pühendute jälle patsiendile.) Patsiendi EKG tulemus:
annaabi.ee 
