inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu. Teiste valgla jõgedega võrreldes on selle jõe vees 10-20 korda rohkem sulfaate ja kõrgem on ka orgaanilise aine sisaldus. Aastatel 1999-2005 on Rannapungerja jõkke juhitava kaevandusvee kogus ulatuslikult vaheldunud. Ärajuhitava vee hulk sõltub sademetest ja maa-ala suurusest, mida kaevandatakse. Viimastel aastatel on kaevandusvee heide kasvanud, sest sademete hulk on olnud üle pika aja üle keskmise
37. Põhjavee looduslik saastatus ja inimesest põhjustatud reostus (näited) Põllumajandus põhjustab nitraadi-reostus. Kaevands vesi: püriit õhu ja veega kokkupuutel eraldab väävelhapet. Metalli ja söekaevandused põhjustavad vesi, mis on tappev- sisaldab vaavelhappe ja raskmetallid. Vanad Prügilad saastavad põhjavesi ja pinnavesi Kõige kallim mineraalne vett on San Piligrino, mille keemiline koostis on väga sarnane meie kaevandus veega... 38. Happeline kaevandusvesi; miks seda pole Eesti põlevkivikaevandustes? Kaevands vesi: püriit õhu ja veega kokkupuutel eraldab väävelhapet. Eesti põllevkivi sisalduva püriidi ja orgaanilise väävli lagunemisel väävelhapet keskkonda ei eraldu, sest selles sisalduv kaltsiit seob happe koheselt 39. Kaevandusjäätmete tammide purunemine Euroopas Aberfanis- söekaevandamise jäätme mägi mattis kooli, suri lapsed. (Suurbritaania)
kaevandusse kaevandatud ala suurusest ja on hooajalise iseloomuga. Estonia kaevanduses pumbatakse näiteks aastas keskmiselt kaevandusest välja 10 m³ vett iga põlevkivitonni kohta. Kaeveõõntest ja etest juhitakse vesi mööda kaeveõõne põhjakivimitesse rajatud veekõrvaldussooni tuulutusstrekis paiknevasse veekõrvalduskraavi. Kaevandusvälja sügavamatesse osadesse on rajatud pumplad, kust vesi pumbatakse maapinnale. Suurimate pumpade jõudlus on üle 2000 m³/h. Maapinnal juhitakse kaevandusvesi pärast settetiikides selitamist looduslikesse veekogudesse. Kaevanduste kuivendussüsteem loob kaevandusväljal depressioonilehtri, milles tunduvalt väheneb pinnasevee hulk. Kuna depressioonilehtri negatiivse mõjuna on jäänud kaevandusväljal paiknevate majapidamiste madalamad kaevud kuivaks, on Eesti Põlevkivi kulul rajatud küladele lokaalseid veevärke sügavpuuraukude baasil. Pealmaakompleks Pealmaakompleks asub niinimetatud tööstusterritooriumil sahtisuudmete
väävli on osa väike. Anorg. väävel esineb keskkonnas sulfaadina (SO 42-) või sulfiidina (S2-), harvem elementaarse väävlina (S0). Väävliringe mõju teiste elementide ringele biosfääris. Väävli oksüdeerimise tulemusena tekib tugev hape, mis soodustab fosfori ja teiste mineraaltoitainete lahustuvust mullavees. Maavarade kaevandamisel paljanduvad redutseeritud väävliühendeid sisaldavad kivimikihid ja väävliühendite oksüdeerimise tulemusena tekib happeline kaevandusvesi, mis ohustab looduslikke veekogusid. Kivisüsi, põlevkivi ja osa naftat sisaldab palju väävlit, mis põlemisprotsessis käigus muutub SO 2-ks. SO2-st tekib atmosfääris H2SO3. Selle tulemuseks on happevihmad. 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid
), osa smbiootiliselt molluskite ja usside kudedes, osa epibiontidena teiste organismide (krevetid,nematoodid) keha pinnal. Vvliringe mju teiste elementide ringele biosfris. Vvli oksdeerimise tulemusena tekib tugev hape, mis soodustab fosfori ja teiste mineraaltoitainete lahustuvust mullavees. Maavarade kaevandamisel paljanduvad redutseeritud vvlihendeid sisaldavad kivimikihid ja vvlihendite oksdeerimise tulemusena tekib happeline kaevandusvesi, mis ohustab looduslikke veekogusid. Kivissi, plevkivi ja osa naftat sisaldab palju vvlit, mis plemisprotsessis kigus muutub SO2-ks. SO2-st tekib atmosfris H2SO3. Selle tulemuseks on happevihmad (pH=3.5-4). 1.4. FOSFORIRINGE Fosforiringe on seotud geoloogilise ringega ja sellel puudub Fosfor veekogudes. Fosfaatioonid on atmosfriga seotud komponent. Fosfor leostub aeglaselt vlja vees vhem keemiliselt seotud kui kivimeist ja osa sellest deponeerub ookeanisetetesse. Fosfori mullas
annaabi.ee 
