sajandi leiumaterjal vastab tol ajal Tallinnas levinud savinõudele, millest suurema osa moodustasid toiduvalmistamiseks vajalikud nõud. Kasutati nii import- kui ka kohapeal valmistatud keraamikat. 14. 16. sajandil loobuti savinõudest ning importjooginõude osakaal tõusis. [ 4, lk 137, 138, 141; 5, lk 80] 1998. aasta suvel jätkusid ehitusarheoloogilised uuringud kloostrikompleksi lääneküljes ning siseruumides. Kloostrihoone lõunatiiva lääneseina keskosas paiknenud esimesest kaevandist leiti vitsaia jäänused, mis dateeriti aastatesse 1012- 1225, mille järgi saab sellele ladestunud ehitusjäätmete kihi seostada kloostrihoonete tekkimisega 13. sajandi keskpaigas. Kolmandast kaevandist, uue refektooriumi alusesest keldrist avastati täitepinnase eemaldamise järel reoveekollektor ning hüpokaustahi. Ahju eesruumidest leiti 14. sajandi alguse keraamikat. Põhjatiiva siseruumides asunud neljanda kaevandi töödega
Eksporditi väga suures koguses ka soola. On öeldud, et Tallinna jõukus pärineb soolast. Tallinnas oli ääretult populaarne ka soolaheeringas, mida püüti Skandinaavia poolsaare lõunaosas. Neid müüdi suures koguses Tallinnasse ning heeringatünnid veeti edasi ka Novgorodi. Põhja-Saksamaalt ja Taanist on Eesti aladele jõudnud ka luukujukesi, mida kasutati nugade käepidemena. Tartust Vanemuise tn kaevandist on üks leitud, naise kuju, paremal õlal orav, vasakul käel istub koer. Keskajal arvati, et orav toob esile inimlikke pahesid ning külvab intriige. Vahel on oravat seostatud lausa vanapaganana. Seevastu koerale omistati meeldivaid iseloomujooni, koer kehastas truudust, eesmärgikindlust ning üleüldse positiivseid jooni. Tõenäoliselt on see kujuke valmistatud 13.-14. sajandil. Ka lossi tänava alt leiti luukujuke, mis on kusjuures päris eriline
Arheoloogilise kaevamise juures tuleb tõsiselt arutada, millist objekti kaevata ja mil määral. Viimased 30 aastat on arheoloogid teinud rohkem avarii - ehk päästekaevamisi, st sinna rajatakse pärast maja, tee, lennujaam peale. Meil ei ole praktiliselt ühtegi ehitust tagasi lükatud, kuid äkki ruleks siiski päästa vana ja tähtis objekt? Riigieelarvest kaevamisteks raha ei eraldata. Kaevamine: 1. Iga meetri järel märgistav puutokk. 2. Soovitav teha kaevamist lõuna poole, et kaevandist saaks paremat pilti teha. 3. Tavaliselt kevatakse 10 cm korraga. 4. Leidude fikseerimine. 5. Võetakse ette uus kiht. 6. Oleks vaja kaevata enam-vähem kihtide ladestumise järgi. 7. Tähtis pildistada kaevandi külgi, et saada profiili st pilti, kus kihid on õiges järjekorras. Kaevandamismetoodika on äärmiselt oluline!!! Kammeraaltööd Vaja läbitöötada kogu materjal, mis kaevamisel leitud. Leide konserveerida, nummerdada, karpidesse panna ja hoidlasse viia
Puudused karjäärides: Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood, ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid. Võib kaasneda maapinna vajumine. Eelised kaevandustes: Ei rikuta maastiku nii oluliselt, kvaliteetsema materjali (puhtam) kätte saamine. Puudused kaevandustes: Suurem varisemiseoht, ligipääs kaevandatavale materjalile ei ole nii hea kui karjäärides enne peab kaevandist materjali välja tassima. Suuremad kulutused ning tööjõu kulu on suurem. 9. Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajäriel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all. Maalihked on sagedased mäestikes ja
annaabi.ee 
