tehtud raam. Nurkadesse ei ole enam maa sisse surutud poste pandud. Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades. Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa,
mida inimene üldse oskab ja tahab näiteks uurimist läbi viima hakates küsida, oleneb kõik inimese taustast ning kultuurist, kust ta pärit on. Ainelise kultuuri uurimise eesmärk on rekonstrueerida ja mõista inimkonna ajalugu tehnoloogia areng, kultuurikontaktid, sotsiaalne manifestatsioon esemete abil. Asjade kogumise algus Vanade asjade kogumine ja eksponeerimine on nähtusena päris vana ning seostub kõrgkultuuridega. Juba Babüloonias on märke vanade esemete kogumisest (nt Uri kaevamistelt), kust on leitud juba omal ajal vanade asjade kogumisest märke. Selle eesmärgiks on tõenäoliselt olnud tagada valitseja legislatiivsus. Sõna muuseum pärineb kreekakeelsest sõnast museion. Vana-Kreeka muusade eluase või neile pühendatud templit nimetati museioniks. Hellenistlikul ajal nimetati museioniks ka üldiselt koole, kuid kõige olulisemaks oli siiski Aleksandria kool/museion. Kõige tuntumaks osaks Aleksandria
Mida kõrgem(pealmine) kiht, seda nooremad leiud. 5. Heinrich Schielmann on ajalukku läinud eelkõige kui Trooja avastaja. Osalt avastas, teisalt lõhkus palju ära ja valetas palju. Lapsepõlve unistus leida Trooja. Kõva ärimees. Otsides järgis sõna sõnalt Homerost. Neljandast kihist leidis Priamose aegse aarde, esimene tõestus, et oli leidnud Trooja. Kuigi need olid 300 aastat vanemad. On kahtlustatud, kas need on üldse Trooja kaevamistelt või ostis Schliemann selle mustalt turult? Avastas Mükeene, tõi antiikajaloo taas päevavalgele, näitas, et müütidel on tõsi taga. 6. Oscar Montelius oli rootslane, 19.sajandi arheoloog. On tüpoloogilise meetodi rajaja, jagas esemed liikidesse, tüüpidesse ja kandis tabelisse, üritades vastavalt tüübile ja ajale ajalisse järgnevusse panna. Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida. 7. Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19
ilusad ümarad nooled. Noolevars peab olema ideaalselt sirge, et nool otse lendaks. 2002. aastal tuli Viljandis välja üks hästi suur ammunooleots, mis kaalus kuskil 3- 4 korda rohkem, kui tavalised ammunooled. Tavalised kaaluvad kuskil 15 g. Suur ammunooleots tuli välja linnusest kuskil 150 m kauguselt. Seda tüüpi ammunooleots on leitud ka Riiast. Taolised on olemas ka Turaida linnuses. Üks raskeammu nooleots on leitud ka Tartust Jakobi tänava kaevamistelt välja, kuid see on putkega ning see on küllatki väändunud. 15. sajandist on leitud raskeambe, mis on sätitud koguni vankri peale. Neid kasutati küllaltki palju piiramistel. 15. sajandi lõpust – 16. sajandi algusest on pärit veel jooniseid päris hiidambudest, kuid neid 13. sajandil kindlasti ei eksisteerinud ning võib-olla ka mitte isegi 15.-16. sajandil. Võivad olla lihtsalt tehnoloogiahuviliste joonised, milline üks taoline amb välja võis näha.
annaabi.ee 
