Jahud Veski Mati Pitsajahu Koostis: nisujahu,durum nisujahu,emulgaator E427,sool,suhkur. Tootja:Balti Veski AS Tootjamaa:Eesti Veski Mati Tatrajahu Koostis: pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Mitmeteravilja jahusegu Koostis: nisujahu,päevalilleseemned,purustatud maisiterad,linaseemned,purustatud kaeraterad,odralinnasejahu,hirss,suhkur,emulgaator E472,sool Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati rukkijahu Koostis: täisterajahu,valmistatud rukkist. Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati odrajahu Koostis: koostis pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Kalew nisujahu Koostis: kõrge kvaliteediga nisujahu Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti nisujahu Koostis: nisujahu tüüp 405 Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti rukkijahu
KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut
· kooritud läikiva, sileda pinnaga, kergelt mõrkja maitsega, erinevas toonis kollaka värvusega. Keevad halvasti pehmeks, sisaldavad rohkesti tselluloosi · lihvitud läiketa, nõrgalt kibekas, sisaldavad vähem tselluloosi, paremini omastatavad. Jahused, helekollased Kaer · terveteralised kaeratangud tooretest kaeraterades heledama värvusega, aurutatud ja kuivatataud kaerateradest tumedama värvusega · kaerahelbed 8 kokkupressitud kaeraterad, mis eelnevalt aurutatud. Võivad olla peenestatud ja röstitud) Tatar · terveteralised tatratuumad - harilikud hallikama värvusega, keevad halvemini Pehmeks, pruunika värvusega kiirelt pehmekskeevad, paremate maitseomadustega · purustatud tatratangud saadakse eelmiste kõrvalsaadustena Mais · maisitang väärtuslikum riisjas, keeb kiiresti pehmeks · maisimanna ( oranzikas värvuselt) · maisihelbed Riis Riisi valmistamise etapi
Koristamine: Koristatakse oktoobri esimese ja teise dekaadi jooksul, enne maa püsivat külmumist. 14. Eestis kasvatatakse neist ainult harilikku kaera (Avena sativa L.). Hariliku kaera õisik on pööris. Pööriseid võib olla kahte liiki: 1. Avapööris pööriseharud laiuvad igasse külge; 2. Lipp-pööris pööriseharud on suunatud ühte külge ja on surutud pööristelje ligi. Õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. Kaeraterad on ümbritsetud sõkaldega, kuid ei ole nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440
Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada. Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatamine Kliimatingimused Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas. Kaer suudab taluda erinevat õhutemperatuuri ning -niiskust, sõltuvalt konkreetsest sordist,
kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine. 14.Kaera õisiku ehitus Kaer on pöörisõieline. Pöörise iga haru tipus on üks pähik. Õite arv pähikus 2-4. Kaer on isetolmleja, õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. 15.Külvisenorm, selle avaldumise viisid Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste strukuurielementide muutumises. Teravalijade optimaalne külvisenorm oleneb peale iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis majanduslikust seisukohast on muidugi kasulik. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka (idanevate seemnete arvu) või külmise massi
Kaeral on rohkem hilisvõrseid. Kaer idaneb 2...3 kraadi juures. Oras talub lühiajaliselt -8...-9 kraadi külma. Võrsumisperioodil vajab jahedat ilma. Niiskuse nõudlus on suur( lehed on suuremad ja suurem aurumine) , ta on niiske kliima taim. Veevajadus on 470 l. Veepuudusele on tundlik. Mullaviljakuse suhtes on lepplik, tal on tugev juurestik ja seetõttu omastab toitaineid paremini. Kaer on pika päeva taim. Kaer on isetolmelja , kaeraterad valmivad ebaütlaselt. Valminud t Suvi nisu. Kasvab kõige paremini stepi tingimustel. Suvinisu tõusmed taluvad öökülma ...-11. Suvi nisu on niiskus nõudlik ja vajab viljakamat mulda kui teised teraviljad. On ka pika päeva taim, kasvuaeg eestis 90...110 päeva. Külvikorda paigutamisel tuleb lähtuda erinevate liikide ja soraremtide kasvunõuetest. Kõige nõudlikuad on suvi nisu, oder, kaer ja segavili. Kasvukoha valikul tuleb arvestada seda, milleks me neid
annaabi.ee 
