.................................................................. 54 Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56 Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58 Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60 Kaerand (Helictotrichon) .......................................................................................................... 62 Haguhein (Koeleria) ................................................................................................................. 64 Piiphein (Luzula)....................................................................................................................... 66 Helmikas (Melica) .................................................................
Õitseb mais ja juunis. Liigi eritunnused: talub väga hästi tallamist. Kasvukoha nõuded: väga suure kohastumisvõimega liik. Kasutamine haljastuses: muru koostises, peenras. Joonis 55. Punane aruhein (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gewoon_roodzwenkgras_Festuca_rubra_var._commu tata.jpg) Joonis 56. Punane aruhein Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/puaruhein2 .htm. 15.09.2013. 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) (joon. 57, joon.58) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm, koos õisikuvartega 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. Igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani. Kasvukoha nõuded: täispäike või poolvari. Parasniiske ja toitainerikas kasvukoht.
Pöörise harud püstised ja jäigad, õitsemise ajal laiuvad. Liigi eritunnused: rohkete juurmiste lehtedega hõredapuhmikuline pealishein Kasvukoha nõuded: mulla suhtes leplik, kuid ei talu üleujutust, Kasutamine haljastuses: sobib hästi muru sisse Kasutatud kirjandus: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=419 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aruhein1 http://herba.folklore.ee/pildid/h%20aruhein.jpg 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50cm koos õisikuvartega 1m. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. . Kasvukoha nõuded: Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus
Click to edit Master text stylesParasniiske kasvukoht Second level 20 50cm Third level Fourth level Fifth level Harilik kerahein Dactylis glomerata Päikesepaistelisse Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level ~ 100cm Third level Fourth level Fifth level Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level k. 60 120cm Third level Fourth level Fifth level Laiuv lambiharjahein Hystrix patula Parasniiske Click to edit Master text styles keskmine 40- 100cm Second level Third level Fourth level Fifth level Mets-piimhein Luzula sylvatica
Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus Kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukond hõlmab (14) 20 perekonda ja (400) 450 liiki. Sugukonda kuuluvad enamasti abilehtedeta vastakute lihtlehtedega või harva ka paaritusuljgate liitlehtedega
• Atlase aruhein (Festuca mairei) pärineb Põhja- in Aafrikast. Kasvab 70...100 cm kõrguseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised • Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on pärit Euroopast. Moodustab väga atraktiivseid Hall aruhein madalaid tihedaid 5...35 cm kõrguseid padjandeid. 'blue select'. Pooligihaljad lehed on tumerohelised nõeljad. HELICTOTRICHON SEMPERVIRENS - IGIHALJAS KAERAND • Kõrgus 50 cm koos õisikuvartega 1 m • Õitseb juunis- juulis.Tugeva kasvu ja sinakasrohelise lehestikuga talvehaljas tihe puhmik. • Euraasia steppidest pärinev. Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Ei talu talvist liigniiskust. • Külmakindel. LUZULA – PEREKOND PIIPHEIN • Piiphein (Luzula DC.) on loaliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Perekonda kuulub süstemaatikast olenevalt 80–140 liiki
annaabi.ee 
