Kõik tööd põldudel on jäänud hilja peale. Inimesed ei ole enam täie hingega tööde juures kuna arvavad, et vaene kolhoos ei suuda neile tehtud töö eest palka maksta. Aurukatlaga saabub ka vana masinist Lusiksepp. Ta pahandab Arvoga, et viimane pole mõelnud katla jaoks puidki muretseda. Arvo läheb puid otsima, Lusiksepp aga võtab ja lammutab tulehakatuseks Aiaste talu aialippe. Lusiksepal on tol päeval tuju kehv, sest ta on lubanud lõuna ajal talunik Martinsoni kaerakoorma läbi ajada. Luba sellesks pole ta aga kolhoosi esimehelt küsinud. Lõuna paiku Martinson saabubki ja aetakse läbi masina tema kaerad. Lõuna lõppedes hakkab aga vihma sadama mistõttu võib tööpäeva peagi lõppenuks lugeda. Siis aga saabub partorg Eedi Eesnek. see on seesama Eedi kes aastaid tagasi oma labakäe viljapeksul kaotas. Partorg on väga pahane, et viljakoristustööd viibivad. Arvo saab kõvasti pragada, et on lubanud
Esimesed teadmised omandas Anton Sääsküla ja Prümli koolis. 1892.aastal siirdus Anton Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu õpetajaks tuli tuntud luuletaja Jakob Tamm. Jakob Tammi käe all õppides, tekkis Antonis soov kirjutada värsse. Samuti harjutas Tammsaare viiuli mängimist. Peale kihelkonnakooli lõpetamist, soovis Anton edasi õppida, kuid selleks ei paistnud esialgu võimalust. Alles aasta hiljem sai ta isalt edasiõppimise loa. Naabrimehe kaerakoorma otsas sõitis ta Tartusse, kus ta asus õppima Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. H. Treffneri kool oli paljurahvuseline õppeasutus, kooli vastuvõtul polnud kindlaks määratud vanust, seetõttu sai H.Treffneri eragümnaasiumisse tulla õppima igast vanusest noormehi. Samuti tuli siia õppima igast eesti nurkadest poeglapsi (H.Treffneri eragümnaasium oli mõeldud ainult poeglastele). H.Treffneri eragümnaasiumis õppis Anton Hansen aastail 1898- 1903
Käib V Ms 2 at, siis 2 at vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas VM kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümni minna (raha pole > peaks minema tasulisse eragümni < liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trtsse minna. 1898 läks Tms siiski Trtsse Treffneri gümni, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tmsl hirm, et jääb linnakoolis hätta. Tglt ta tase kõikus, sest keskendus ainetele, mis teda huvitasid. Pidev rahapuudus > vähe süüa, närvilisus > nooruses tervisehädad
Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta. Tglt ta tase kõikus, sest keskendus ainetele, mis teda huvitasid. Pidev rahapuudus -> vähe süüa, närvilisus -> nooruses tervisehädad
annaabi.ee 
