täiustumise ning nendega mõttelises plaanis opereerimise. Just nii tekivadki kujutluspildid, mis järk- järgult muutuvad paindlikumaks ja dünaamilisemaks (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule- kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele, 2) tajudelt kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Mõlemad arengusuunad kulgevad rööbiti, kuigi esialgu eraldi ja neil on arengusuunale omane spetsiifika ning eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus (Strebeleva 2010:10). 1.2. Kuidas areneb lapse mõtlemine? Esimesi mõtlemise ilminguid võib lapsel täheldada esimese eluaasta lõpus, teise alguses. Kui laps on
Baas: Nii palju kulutusi, kui probleem vajab. Rakendus: Suunatud kliendile. Baas: Suunatud teadlaskonnale. 4) Mis on teaduslik hüpotees? - Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest. Teaduslik tunnetus: uurid paljusid andmeid ja allikaid enne, kui teed järeldusi.
ta jätmine. erinevaid dok.e c)küsitlused ja on küsimus", vabaned alusel). Riigi ja tead.suhted Teaduslik-vabast. Tunnetus- intervjuud, eelnevalt koost. tradit.mõtlemisest, rikastab ja a)riigi võim.d ja funkt.d protsess puudustest, mis oma- ankeedi alusel. Küsimustik võib mitmekesistab argi mõtlemist, teaduslik-tehnilises valdkonnas sed kaemuslikule ja emp.le olla nii avatud, kui valikvastus- uued ideed töö arendam., huvi b)riigi poolt finants. uuringute tunnetusele. Põhineb faktide tega. Eksperiment on katse, kus uute valdkondade vastu,süst.lt prioriteetide hinnang ja valikute kogum.l (sihipäraselt) süstem.l uurija sekkub aktiivselt nähtuse tungid uutesse asjadesse, uued süst. Fundametaal-teaduse ja üldistam.l
sündmustest; · Näidete eelistamine faktide süsteemikindlale kogumisele; · Seoste põhjuslikkuse/juhuslikkuse määramine suva, mulje põhjal; · Nähtuste ja seoste tegeliku olemuse lahendamata jätmine. 3) Teaduslik tunnetus eesmärgiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja aldsele empiirilisele tunnetusele. Nagu empiiriline tunnetuski nii ka teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse olemuse selgitus. 11
1) faktide juhuslik ja valikuline talletamine; 2) üksikfaktide erinev väärtustamine sõltuvalt subjektiivsest suhtumisest ja nendega seostunud sündmustest; 3) näidete eelistamine faktide kogumile; 4) seoste põhjuslikkus/juhulikkus määratakse subjektiivse suhtumise põhjal; 5) asjade, nähtuste ja seoste tegelik olemus jääb lahendamata. Teadusliku tunnetuse sihiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb samuti a) faktide kogumisel b) süstematiseerimisel c) üldistamisel. Erinevalt empiirilisest tunnetusest toimub siin faktide sihipärane kogumine, rakendatakse abinõusid välistamaks subjektiivse suhtumise mõju faktide 10 kogumisele ja üldistamisele. Põhitunnusteks, mis määravad tunnetuse teaduslikkuse, peetakse järgmisi: 1. OBJEKTIIVSUS
annaabi.ee 
