jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid pandlaid naised tegid ise). Handi naised kandsid palju vask- ja hõbesõrmuseid, samuti klaaspärlikaunistusi: kaeluseid, igasugused rinna- ja patsikaunistusi. Patsidesse punuti nelinurksete nahatükikestega kaunistatud pael. Nahatükikestele on õmmeldud vasknööbid. Naised ühendasid patsid paksu vaskketiga, millele riputati sõrmuseid, kellukesi ja helmeid. Jahindus ja kalastus
on bakter, siis nim. vastavat viirust bakteriofaagiks. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad ja järelikult ei ole nad elusorganismid. Seejuures sisaldavad kõik viirused kas DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Viirust ei saa valgusmikroskoobiga uurida, sest nende suurus jääb vahemikku 0,01- 0,03 nm. Enamik on neist keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. Bakteriofaagi ehitus on keerulisem kus me võime eristada päist, kaelust ja sabandit. Kui rakkudes esineb nii DNA kui ka RNA molekule, siis iga viiruseosakese sisemusest leiame vaid ühte tüüpi nukleiinhapet. DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib olla kas üks või mitu RNA molekuli. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi kapsiid. Kaspiidvalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel
£303 ¢ti naelapead juba luu- kirjas t¨ahendaski `¨ara viska- ja pronkskirja allikates. Inim- mist'. on seotud rikutuse ese puhul kasutatakse lagipea ja roojasuse eemaldami- t¨ahenduses . Kasutami- sega. ne numbri neli m~oistes s¨ usteemis56 on laen, / ¡ Kujutab kinni v¨aidetav seos kalaga tu- £306 ¢t~ommatud kaelust ja leb samuti `k¨umne t¨ uve' surir¨ uu¨d. Suremisel kaudu nagu ka m¨ argi t~ommati kaelus tugevalt kin- puhul. ni, et surnu hing ei eksiks ke- 56 Vt. a ¨a¨rem¨arkust lk. 101. 149 hast eemale. M¨ark t¨ahendab seega surma
卒 ¨ OKE LO ¨ 8 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 719 461 306 ✄ えり しぼつ ✂象形 ✁Kujutab kinni t˜ommatud kaelust 襟 ja surir¨uu¨ d. Suremisel 死没 t˜ommati kaelus tugevalt kinni, et surnu hing ei eksiks kehast eemale. M¨ark t¨ahendab seega しそつ surma 死卒. 音符 議類 ⇒猝 ⇒叢 音符 参考 ⇒砕 ⇒ 十