puust ja kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükike. Püssirohtu, mida tehti salpeetrist, puusöest ja väävlist, kasutasid alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell. Arvatavasti olid hiinlased esimesed, kes panid midagi õhus lendama. Esimesed tuulelohed võisid lennata 5. sajandil e.kr. Keiser Hani ajal leiutati hodurakmed. Need asendasid loomi lämmatavaid kaelarihmu ja suurendasid veojõudu. Spinning leiutati sõjariista järgi, mis tõi vaenlase suunas lennutatud oda tagasi. Rataskärud ilmusid 1. sajandi paiku. Seda käru, mida nimetati ka ,,puust härjaks" või ,,libisevaks hobuseks", sai vedada või lükata. Kui Tangi ajastul muutus teejoomine üldiseks, leiutati töövahend lehtede lõikamiseks. See oli kiirem kui teelehtede käsitsi rebimine. Hiinlased leiutasid ka veel vihmavarju. Õliga immutatud vihmavarjud, mis tehti mooruspuukoorest, kaitsesid
kõrge laup) leidsid inimeste juures veel soojemat vastuvõttu. Just sellised kassipojad võisid olla esimesed, keda inimesed enda juurde elama võtsid. Arvata on, et tulenevalt kasside sõltumatust iseloomust ja teadliku tõuaretuse puudumisest, võttis kasside kodunemine aega tuhandeid aastaid. Viiteid täielikust kodustamisest on tänapäevani jõudnud aga Vanast Egiptusest 3600 aasta tagant. Sellest ajast pärit piltidel kannavad kassid kaelarihmu ja söövad juba kaussidest. 2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse. Vaatamata egiptlaste kehtestatud väljaveokeelule, levisid kodustatud kassid sealt tasahilju ka mujale. Ka Christopher Columbus võttis kassid näriliste vastu oma laevadele. Võrreldes koertega, on kassid vähekodustatud, pigem on nad kohanenud inimeste kohaloluga
kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. Selleks kasutatakse musta karusnahavärvi, mis püsib umbes 3...4 kuud. Lisaks eelpool nimetatutele on kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale, inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu ning tätoveerimist. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri põletamist sarvedele numbriraudadega. 3. Milleks on vaja veiseid märgistada? Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et: 1) jõudlusandmeid täpselt registreerida; 2) eristada looma teistest kogu tema eluea vältel; 3) eksimatult kasutada loomade põlvnemis ja jõudlusandmeid; 4) kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja
Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist. On kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale. Numbrirauaga külmutatud nahale kasvavad mõne nädala pärast valged karvad. Sellised valged numbrid püsivad aastaid. Mõnedes vabariigi veisefarmides on kasutatud ka inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu. Märgistamisele lisaks antakse loomale ka nimi. Nimi võiks olla: selge, ilus, lühike. On kasutatud ka tätoveerimist: parem kõrvalest puhastatakse desinfitseeriva vedelikuga. Kõrvalesta sisekülg määritakse värviga ja sinna vajutatakse inventariseerimisnumber nõelnumbritega varustatud tätoveerimistangide abil. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri sarvedele põletamist numbriraudadega (tänapäeval seda enam ei kasutata). NUDISTAMINE
· Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. · Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist. · On kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale. Numbrirauaga külmutatud nahale kasvavad mõne nädala pärast valged karvad. Sellised valged numbrid püsivad aastaid. · on kasutatud ka inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu. · On kasutatud ka tätoveerimist: parem kõrvalest puhastatakse desinfitseeriva vedelikuga. Kõrvalesta sisekülg määritakse värviga ja sinna vajutatakse inventariseerimisnumber nõelnumbritega varustatud tätoveerimistangide abil. · Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri sarvedele põletamist numbriraudadega (tänapäeval seda enam ei kasutata · Elektroonilised kõrvamärgid · Veiste EID märgid
annaabi.ee 
