pääseda. Ta võidab Athose ja peagi avastab end musketäridega koos kardinali kaardiväelaste vastu võitlemast. Saabub Constance, kes ründab Athose kaitseks D´Artagnani, kuid sellest hoolimata tekib nende vahel midagi erilist. Vahepeal juhtub nii mõndagi ja kuninganna kingib oma kaelakee, armastuse märgiks oma armukesele. II vaatus algab kuninganna ja kuninga prooviga nende uueks balletiks. Seda jälgiv kardinal Richelieu saab uudise, et hertsog on pagenud kuninganna kaelakeega, nähes selles võimalust kuningannat kompromiteerida, teeb kardinal ettepaneku, korraldada ball, kus kuninganna saaks mainitud ehet kanda. Hirmunud kuninganna hakkab otsima võimalust kee tagasisaamiseks ja palub abi Constancelt. See omakorda palub abi musketäridelt, kes on nõus teda aitama ja annab D´Artagnanile talismaniks kaasa käärid. Tuppa tormanud, mileedi ei leia kirja ja võtab vaese Constance vangina kaasa. Kuna musketäre rünnatakse teel, peab D´Artagnan üksi edasi minema.
Porthos ji esimesena maha koos oma teenriga(he mehega vitlema).Teisena ji Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud lahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jid maha(nelja mehega kaklema) selleprast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener judsid Inglismaale, nad said Buckinghamile kirja le antud. 21.Hertsogi kskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ra liganud) ja siis lks d`Artagnan koos terve kaelakeega tagasi Prantsusmaale. 22.Ballett kestis 1 tund. Vahepeal kuningas kontrollis kees, kas sellel veel kaksteist kristalli olemas ning ta ei pidanud pettuma. 23.D`Artagnan judis koju, kus ootas teda ees kiri kuningannalt. Ta sai koos kuningannaga kokku(kuna kirjas oli kokkusaamis koht ja aeg) ja kuninganna lasi d`Artagnanil oma ktt suudelda ning kinkis talle srmuse. De Treville`i tegi ettepaneku minna kolme musketri otsima(kes olid teel Inglismaale kaduma jnud) ning d`Artagnan oli sellega nus
juurest eemale puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina närvilõpmed sügelemise tunde ja seepärast puudutatakse luiskamise ajal sageli nina. End puudutades väljendatakse ka mitmesuguseid tundeid. Käte kokkusurumine annab tunnistust hirmust, rusikasse pigistatud käed hirmust. Objekti puudutamine on impulsiivne zest pinge maandamiseks. Tihti on selleks prillide või kaelakeega mängimine. Kehaline kontakt teistega on levinuim viis ühtekuuluvuse näitamisest, inimese julgustamisest aga ka agressiivsest väljendamisest. Puudutamise tähendus ilmneb suhtlemise kontekstist. Sageli ei muutu kõnekaks mitte ainult puudutuse fakt vaid selle kestvus ja viis. Võib näiteks rääkida energilisest, üleolekut demonstreerivast , formaalsest või osavõtmatust käepigistusest. Õlale patsutamist võib tõlgendada kui julgustavat samas võib ta olla kui üleolekumärk.
Porthos jäi esimesena maha koos oma teenriga(ühe mehega võitlema).Teisena jäi Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud õlahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jäid maha(nelja mehega kaklema) sellepärast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener jõudsid Inglismaale, nad said Buckinghamile kirja üle antud. 21.Hertsogi käskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ära lõiganud) ja siis läks d`Artagnan koos terve kaelakeega tagasi Prantsusmaale. 22.Ballett kestis 1 tund. Vahepeal kuningas kontrollis kees, kas sellel veel kaksteist kristalli olemas ning ta ei pidanud pettuma. 23.D`Artagnan jõudis koju, kus ootas teda ees kiri kuningannalt. Ta sai koos kuningannaga kokku(kuna kirjas oli kokkusaamis koht ja aeg) ja kuninganna lasi d`Artagnanil oma kätt suudelda ning kinkis talle sõrmuse. De Treville`i tegi ettepaneku minna kolme musketäri otsima(kes olid teel Inglismaale kaduma jäänud) ning d`Artagnan
Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamise üks tõlgendusi on, et tegemist on suuvarjamise analoogiga. Kartes end paljastada, liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale, puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina närvilõpmed sügelustunde ja seepärast puudutatakse luisates sageli nina. Objekti puudutamine on impulsiivne zhest pinge maandamiseks. Tihti on selleks prillide või kaelakeega mängimine vms. Käed ja jalad Kehakeele õpikud esitavad hulga näiteid selle kohta, kuidas inimesed väljendavad käte ja jalgadega oma meeleseisundeid. Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku, kurvastus paneb käsi murdma. Kimbatuses inimene kratsib pead, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut, selja taha põimitud käed eneseohjeldamist. Avatud pihud ja väljasirutatud käed viitavad siirusele.
küsisid võhikutena vääriskivide eest kahtlaselt madalat hinda ... Jeanne de la Motte Le cardinal de Rohan 28 Valitsev kuningas Louis XVI tegi oma poliitilise karjääri esimese tõsise faux pas3: ta nõustus koos kuningannaga kohtusse minema. Ausa kristlasena soovis kuningas üldsusele tõestada, et ei temal ega kuningannal pole nn kuninganna kaelakeega vähimalgi määral pistmist ning et proua de la Motte on mõlemale täiesti tundmatu isik. Kuid dzinn 4 oli pudelist välja lastud. Kõmulehed asusid toetama proua de la Motte'i, keda võimud karistavat üksnes selleks, et kõrki Marie-Antoinette'i süüst puhtaks pesta. Kogu üldsus oli hämmingus, kui kohus kuulutas kardinal de Rohani süüst vabaks. See mõjus kuningannale kõrvakiiluna. Mees, kes pidas
Luik oli seotud igasuguste askeesi, kasinuse aga ka iharuse ja seksuaalsusega seotud. Keltide kultusloom on metssiga leitud kõigist ajastustest igalt poolt kuni Uusajani välja. Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel võis olla kiivri tipus seapea, metssea nahast rüü jne. Gallidel oli kultjumalus Moccus. Cernunnos (tõlk sarvekandja) kuj nt Gundestrupi katlal inimkeha ja hirvesarvedega, kaelakeega, rätsepaistmes, mõnikord habe, sageli kaaslasteks loomad ja maod. Viljakusjumal. Väga oluline, üks mandri-keldi kõige tähtsaim jumalus. Oluline ka hirv ning iiri saagades ja müütides tuleb ette hirveks muutumist. Hobune; hobuse jumalanna Epona. Sõnnid. Lõhe võib ujuda vastuvoolu, minna soolasest veest magevette jne, sp peetud teispoolsuse ja siinpoolsuse vahelise tee hoidjaks vms. Lood, kuidas inimesed muutuvad lõhedeks ja vastupidi. 20
annaabi.ee 
