Kadrioru loss (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Sankt Peterburg

-  1. 16 1703 , I. - -- -- . -- . I . 1712 1918 . - 1825 . 1837 - -- . 26 1924 II . . . , , 1917, .  2. - , , , , , , , . XVIII -- XIX : , - , , , , , I , . , , , . , , , , , . , . UNESCO . -- . -- , - . 1950 -- 80- . , , .  3. 3.1. . «», , . 2007 . 3.2. - «» I. 1718 - - , . XXI . . 

Vene keel

1

odt

Kadrioru loss ja Kumu kunstimuuseum

Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis

Kunstiajalugu

272

doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , .  1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 .  . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].

Ajalugu

2

doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

a võeti Liivimaa Maapäeval vastu koolikorraldusekava, mis nägi ette koolide rajamist igasse suuremasse mõisasse. Mõisnike vastuseisuga see siiski täit rakendust ei leidnud. Lugemisvara: Talurahvale mõeldud lugemismaterjal koosnes enamasti piiblist ja laulu- ja palveraamatutest. XVIII saj hakkas levima ka ilmalik kirjandus. Esimene maarahva kalender ilmus 1731. a, mis sisaldasid näpunäiteid põlluharimisest, ka arstimisest. Ehituskunst: Ainsana ehituskunstist tõuseb sellel ajal esile Kadrioru loss Tallinnas, mis rajati 1718. a. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukusekasv rajada ka mõisaansambleid (Palmse mõis). 1770. a alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhidektuur.(Toompea loss, Tartu raekoda, ülikooli hooned)

Ajalugu

7

rtf

MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD

MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega ­ inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine j

Muusika

2

odt

Vaimne kultuur 18. sajandil Eestis KAVA

2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ­ ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1. Katariina II kingitusena Emajõele rajatud Kivisild, Toomemäele ülikooli hooned (professor, arhitekt Johann Wilhelm KRAUSE)

Ajalugu

4

doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas Aug

Ajalugu

4

docx

ARTUR

Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure poolt Berliinistomandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku teosele ning 1769. aastal Dresdenist omandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast. Nüüd on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajastnüüdisajani,[3] sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Külastajatele avati kunstikogu 1852. aastal Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse ja Ülikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Riigi omanduses oleval muuseumil on ka mitu näitusekeskust välismaal. Muuseumis on eksponeeritud teoseid paljudelt autoritelt, kelle hulgas on sellised maailmakuulsad kunstnik

Aerodünaamika

Meedia

Kommentaarid (1)