Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. +Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. +Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid.
tulijaid vähem. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima koolimajades, kohvikutes,
19. sajandi lõpuks oli enamik nukkude ja kujudega seotud tavasid muutunud meelelahutuslikeks ja sellistena elas osa neist meedia õhutusel 20. sajandi teise pooleni. Uue rakenduse leidsid õlrkujud ja -nukud 20. sajandi lõpul aastavahetuse kaunistuste ja kuuseehetena. Taive Särg toomapäeva lauludest Toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, käisid Saaremaal (jõulu)toomad. Nad teatasid eelolevate tähtpäevade saabumist nagu on kombeks ka selle piirkonna martidel ja kadridel ning soovisid lühidalt õnne uueks aastaks. Üksikuid teateid on toomaste tantsudest ja lauludest, mis värsimõõdu järgi otsustades on suhteliselt uued. Lisa enda kommentaar tähtpäeva kohta | Loe selle tähtpäeva kommentaare oomapäev Kuupäev: 21.12 Kirjeldus: Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta
Nii on kevadistel tähtpäevadel joonistatud vaenlase kuju kriipsujukuna puukoorele ja antud talle nimi. Nimeliste puust, kaltsudest, vahast inim- ja loomakujude ja maagia abil kahjustati kujutatut, samasuguste kujudega on ka edendatud ja ravitud, viies neid kindlal ajal ohvripaika. Toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, käisid Saaremaal (jõulu)toomad. Nad teatasid eelolevate tähtpäevade saabumist nagu on kombeks ka selle piirkonna martidel ja kadridel ning soovisid lühidalt õnne uueks aastaks. Üksikuid teateid on toomaste tantsudest ja lauludest, mis värsimõõdu järgi otsustades on suhteliselt uued. 3. USKUMUSED, ÜTLUSED * Toomapäev talve algus. (Nõo) * Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina) * Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja) * Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa)
Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pereliikmele kergelt 2- 3sopsu,sõnades"tervist,tervist" või 2terveks,terveks". Kadridel oli kaasas ka kadrititt (nukkvõi lihtsalt puuhalg) kellele nõuti kindaid,sokke ja hambaraha.Kadriisal oli kaasas"kadrihani"(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks. Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu. Enne,kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui
pererahvast, nende karja ja põlde. Mardisandide tegevus toimub laulude saatel, mis moodustavad terve tsükli. Martide puhul on selge, et nad tulevad teispoolsusest – kõrgelt ja kaugelt. Lauludes mainitakse takistustena veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Lauludes on mainitud kuldset kõrendit, mis võiks sümboliseerida ilmasammast aga võivad saabuda ka mööda köit ning silda. Mõnikord mainitakse martidel ja kadridel tiibu. Mardid ja kadrid etendavad müüti, teekond on vaevaline. Sandid toovad õnne – mardid viljaõnne ja kadrid karjaõnne. Sante kardeti. Hingede päralt jäeti oma voodid, st. Ise voodites ei magatud sel päeval. Kaeti laud. Tuld ei kasutatud, st valgust ei pandud põlema. Mardi ja Kadri nimed Martin Luther ja tema naine Katariina. Sant on tulnud pühakust. Läänemere-soome. Surnute asupaik kusagil kaugel (varasem arusaam) - põhja- või läänesuunas
kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima
annaabi.ee 
