minu kallike! (Kullamaa). Ka rahvalikus laulus, algusvärsiga "Lenda, lenda, lepalind" on lepatriinu see, kel palutakse lennata "sinna, kus mu kallike." (Sõna "lind" võib märkida tiivulist või isegi tiibadeta putukat ka teistes keeltes.) Lembeteemalised pöördumised on kõige pikemad. Käolehm, lindu, landu, linda sinna lepistikku, karga sinna kadastikku, tii sinna tiikene, jäta sinna jäl'ekene, koes [kuhu] lää ma mehele. (Setu) Käolehm, lindu, landu, linda sinna ukse lingi peale, karga sinna läve peale,
soomused kokku ja sellest areneb üht kuni kolme seemet sisaldav käbi, tavakeeles kadakamari, mis Eesti oludes valmib alles järgmise aasta sügiseks. Emaskadaka võras näeb korraga kahte värvi käbisid: rohelised ja kõvad on sama-aastased, sinakasmustad ja pehmed läinud-aastased. Kadakas jõuab käbimisikka viie- kuni kümneaastaselt, toekamat marjasaaki annavad põõsad sobivates oludes iga kolme kuni viie aasta tagant. Heal kadaka-aastal võib üks hektar kadastikku kasvatada ühtedel andmetel umbes 50 kg [2], teistel andmetel lausa 100200 kg [5] kadakamarju. Miks kadakale Saaremaal meeldib? Ebatäpne oleks väita, et ta eelistab kasvada kuivades ja kehvades tingimustes. Kõige paremini edeneb kadakas hoopis parasniiskel liivamaal, ent ei põlga ka märgi soomuldi. Küll aga ei talu ta kuivi ja kontinentaalseid tuuli, kadakale meeldib niiske ja mereline kliima. Mulla suhtes vähenõudlikuna tuleb ta toime oludes, kus teised puuliigid elada ei suuda
keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike koosluste pindala oluliselt kahanenud. Puisniitude pindala on
lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST: · Ains part tugevaastmeline tüvi (asunikku, habemikku, kadastikku, lihunikku, nimestikku) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (hariduslikku e hariduslikusse, meelelahutuslikku e meelehaliutuslikusse, valgustajalikku e valgustajalikusse) · Mitm gen nõrgaastmeline i-mitmuslik või de-tunnuseline tugevaastmeline vorm (andmestike e andmestikkude, armulike e armulikkude, kohustuslike e kohustuslikkude) · Mitm part lõputa (asjaarmastajalikke, laevastikke, sündmustikke)
annaabi.ee 
