Abaluuhari (Spinae scapulae) käändub kaudaalselt. Suur ja Väike köbruke on kahestunud Leidub plokiülene mulk (Foramen Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: supratrochleare) cranialis et lateralis) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud
Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E. Latipes): neid loomi seloomustavad robustsed, suured kabjaluud ja pikk esimene varbalüli. Taprani tüüp (E. Gmelini), kitsad kabjaluud, lühikesed ja kitsad pöialuud ja esimene varbalüli.
Mõlemad rühmad arenesid kiiresti liikuma, selles osas oli nende evolutsioon päralleelne. Jalad muutusid pikemaks, varbalülid muutusid lühemaks, mitmes rühmas vähenes ka varvaste arv, pikenesid tagakäpa lülid, mis andsid jalgadele pikkust veelgi juurde. Liigeste liikumisvõime vähenes oluliselt ja piirdus peamiselt jooksmiseks vajalike liigutustega. Eriti äärmusiku vormi võttis varvaste vähenemine rohusööjatel, sõralistel on säilinud igal jalal ainult kaks varvast, kabjalistel kõigest üks. Kiskjatel täidavad jalad muidki ülesandeid peale jooksmise (saagi haäramine, kaevamine) ja varvaste arv on neil suurem. Üldse kipuvad kiskjate jalad olema jässakamad kuid selle puudujäägi kompenseerib nende seedeelundkonna lihtsusest saadav kaaluvõit võrrelduna rohusööjatega. Nii saavad kiskjad panustada rohkem lihasmassile ja olla ka lühemate ja jässakamate jalgadega rohusööjatega võrdväärsed jooksjad.
Mandunud elundid/vestiigium - organid, mis on olemas nii nüüdisaegsetel inimestel kui eelnevatel, kuid, mis tänapäeval on järk-järgult kaotanud oma tähtsuse, samas säilides teistel loomariigi esindajatel ning täites neil ka olulist rolli. Inimesel: kolmas silmalaug (ülihästi arenenud madudel), kõrvalesta liigutavad lihased (inimene ei saa liigutada- liigutada saab peanahka, koer aga liigutada ka kõrva heliallika suunas), ussripik (hästi arenenud kabjalistel (taimtoidulistel imetajatel), tarkusehambad, karvkate jms. Konvergents ehk sarnastumine- süstemaatiliselt päritolult erinevad liigid omandavad samas keskkonnas sarnaseid jooni nii ehituselt kui talitluselt (nt: imetaja, roomaja ja kala- delfiin, ihtyosaurus ja kala) (kahepaikne, roomaja ja imetajal vees silmade ja ninasõõrmete paiknemine). Divergents ehk eristumine- sarnase päritoluga isenditerühm eristub seoses elukeskkondade erinevusega
annaabi.ee 
