Pagulane - sunnitud kodumaalt lahkuma; Rändekvoot - sisserännet piirat määrnumber; Pendelränne - igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel 4. Rahvastiku paiknemine Eestis, mõjutavad tegurid. Mis mõjutab Eestis asustustihedust? Suured linnad ehk tõmbekeskused 45. paremad haridusvõimalused, huviharidus, ülikoolid; 46. paremad vabaaja veetmise võimalused; 47. rohkem teenuseid (kabandus, arstiabi, ...); 48. rohkem ettevõtteid - mitmekesisemad töökohad. Soised & metsased alad Keeruline ühendus teiste Eesti piirkondadega Asulad jagunevad: 49. MAA-ASULAD (talu, küla, alevik); 50. LINNALISED ASULAD (alev, linn). 5. Linnastumine, sellega kaasnevad probleemid Linnastumine - protsess, mille käigus linnalise piirkonna rahvaarv kasvab. Põhjused on erinevate arengumaadega riikdes erinevad.
hoolitsemine.Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks,kaitsma linna huve suhtes teiste linnade ja maaisandatega,kandma hoolt kirikute ja koolide eest,korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne.Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas.Rae kõrval võttis küllaltki aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametialaste ühendste kaudu.Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Kabandus - Kaupemeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon-Mustpeade vennaskond.Eestlased neisse gildidesse ei pääsenud ja linna kaubanduses osalesid nad ainukelt väikepoodnikena.Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubadeetel.Tallinn,Tartu,Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka võimsasse kaubalinnade Hansa Liitu
Suurim oli Tln (18.saj lõpul u 10 000 elanikku). Trt- 3400, Narva-3000. Linnade elukorraldus sama kui Rootsi ja keskajal. Linnasid juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega ja kaupmehed, käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse, valitses saksa keel ja meel. Suuremad linnad- kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni. Eesti linnad kiratsesid (peamiseks sissetulekuallikaks kabandus). Tln sisse- ja väljaveomahud jäid alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu. Sisse veeti peamiselt soola ja metalli, soolaheeringat ja tubakat. Õitses ka salakaubandus. Viinapõletamine-uus moodus, kuidas vilja rahaks teha ja see neelas sajandi teisel poolel juba kolmandiku viljasaagist ning laastas metsi.
Kõige populaarsemaks sai see teooria aga pärast Teist maailmasõda, kus kõike pidi paratamatult defineerima läbi konfliktide, jõudude tasakaalu ning tugevamate võimu kaudu. 2.1 Realismi põhiseisukohad Antud uurimustöös kasutan nii klassikalise realismi pooldajate töid kui ka neorealismi vaateid (selles töös Waltz'i seisukohad) Igaüks enda eest, anarhia Realism on seisukohal, et rahvusvahelistes suhetes on toimijad riigid. Riikide vahel toimub suhtlus, konfliktid, kabandus, indiviididele eriti tähelepanu ei pöörata. Puhtas rahvusvaheliste suhete anarhismis tagab iga riik enese alahoiu vahendid nii hästi, kui võimalik. Riikidevahelises võistluses on konfliktide elemendid võrreldes koostööga ülekaalus (Waltz, 2008, lk 25). Kuskil ei ole kirja pandud rahvusvahelisi seaduseid, mida riigid peaksid omavahelises suhtluses jälgima. Kehtib vaid üldine moraali põhimõte, kuid siin tekib jälle küsimus, mida mõni riik moraalseks peab
ja tekkisid "maksud"/erinevad koormised. * Usuline pööre - enne muistset vabadusvõitlust oli usk üldiselt erinev ja valitses muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht. * Kultuur/haridus enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada loodusega kooskõlas, kuid nüüd mindi Lääne-kultuurile üle, kus tuli Eestisse Lääne-kunst. ehitus ja tekkisid ka esimesed koolid, mis olid peamiselt mõeldud selleks, et kasvatada uusi vaimulikke. Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal. * Uus usk katoliikluse miinus oli see, et see oli ladina keelne; plussiks oli aga
annaabi.ee 
