2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted - vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum Kehakeele tähtsamad aspektid Ole loomulik/lõdvestunud: Kui oled teistega suheldes loomulik ja lõdvestunud, peegeldub see sinu liigutustes ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei muutuks jäigaks, sest see reedab sinu närvilisuse, sinu kaasvestlejale. Kui sunnid ennast olema lõdvestunud, avaldad oma kaasvestlejale kindlasti palju paremat muljet. Väldi, kui kahtled: Sa peaks vältima kehakeelt, mis võib olla mitmeti mõistetav, või tunduda kaasvestlejale ebaprofessionaalne. Näiteks on mõnel inimesel nalja tehes, kombeks silma pilgutada, see on väga ok sõprade seltskonnas, võõramas seltskonnas aga võib see olla tõlgendatav mitmeti. Silmside: Stabiilne ja pidev silmside on suur osa kommunikatsioonist. Ilma silmsidet loomata on väga raske oma mõtet kaasvestlejani viia. Keskendu:
Hiljem tunnistas Mussolini, et ta oli soovinud saada suureks kirjanikuks või muusikuks, aga siis olevat ta aru saanud, et tal pole piisavat annet. Välimuselt jättis Mussolini sageli hooldamata inimese mulje, juuksed olid kammimata, kombed rõhutatult robustsed ja ega tal vist neid kombeid polnudki, sest elu lõpuni ei õppinud ta selgeks korralikke lauakombeid ja eelistas seetõttu alati üksi süüa. Ta oli lühikest kasvu: 1.67 võ 1.68, jässakas, suure peaga. Rääkides ei vaadanud ta kaasvestlejale kunagi silma. 2 Benito olevat väga armastanud oma ema, kuigi käitumise järgi otsustades oli ta ema suhtes väga hoolimatu. Head suhted olid tal venna ja õega. Sotsialist Mussolini Pärast kooli lõpetamist töötas Mussolini lühikest aega algkooliõpetaja abilisena. Koolis töötas ta veel mitmeid kordi, aga kõik need töökohad olid lühiajalised, sest temaga ei tahetud töölepingut kunagi uuendada. Tal oli tõsiseid pahandusi alkoholiga, lapsi kohtles ta väga jõhkralt
Hiljem tunnistas Mussolini, et ta oli soovinud saada suureks kirjanikuks või muusikuks, aga siis olevat ta aru saanud, et tal pole piisavat annet. Välimuselt jättis Mussolini sageli hooldamata inimese mulje, juuksed olid kammimata, kombed rõhutatult robustsed ja ega tal vist neid kombeid polnudki, sest elu lõpuni ei õppinud ta selgeks korralikke lauakombeid ja eelistas seetõttu alati üksi süüa. Ta oli lühikest kasvu: 1.67 võ 1.68, jässakas, suure peaga. Rääkides ei vaadanud ta kaasvestlejale kunagi silma. Benito olevat väga armastanud oma ema, kuigi käitumise järgi otsustades oli ta ema suhtes väga hoolimatu. Head suhted olid tal venna ja õega. Sotsialist Mussolini Pärast kooli lõpetamist töötas Mussolini lühikest aega algkooliõpetaja abilisena. Koolis töötas ta veel mitmeid kordi, aga kõik need töökohad olid lühiajalised, sest temaga ei tahetud töölepingut kunagi uuendada. Tal oli tõsiseid pahandusi alkoholiga, lapsi kohtles ta väga jõhkralt
rumalust. Ja et see ei tähenda rumalust ilmneb selles, et Sokratese “teadmatus” on aluseks oluliste küsimuste püstitamisele. Küsimuseseadmine ei saa lähtuda täielikust teadmatusest, rumalusest, vaid teadmisest oma teadmatuse kohta. Asjakohase küsimuse püstitamiseks on aga vähe teada üksnes seda, et ei teata; see eeldab ka teadmist selle kohta, mis valdkonda kuulub see, mida ei teata. Niisugusena kujutab oskus küsida endast inimliku tarkuse võib-olla kõige olulisemat komponenti. Kaasvestlejale näis vahel, et Sokrates on endale vestluses eelispositsiooni haaranud – tema aina küsib, partneril tuleb aga vastuste otsimisega vaeva näha. Mõnikord nõuab üks või teine neist sellele asjaolule viidates küsija positsiooni enda kätte ning seejärel … tuleb tal kogeda midagi üllatavat. Tal tuleb isikliku kogemuse sunnil endale tunnistada, et olulise küsimuse püstitamine on hoopis raskem asi, kui juba püstitatud viljakale küsimusele vastuse otsimine.
osatähtsus. Kirjeldava süžee taandumine ilmneb küll tüüpilise tendentsina kogu 17. sajandi hollandi maalikunstis, kuid Vermeer läheb ses osas üldvalitsevast nivoost veel märksa kau- gemale. Tema maalidel ei toimu peaaegu kunagi midagi märkimisväärset, mis omaette sündmusena paeluks tähelepanu. Vaid nagu muuseas proovib kujutatud modell endale kaela pärlikeed, võtab teenijalt vastu kirja, tõstab pilgu muusikainstrumendilt, naeratab kaasvestlejale, vaatab aknast välja, võtab kätte veiniklaasi või teeb midagi muud üsna tavalist ja harjumuslikku. See on inimelu igapäevane intiimne külg, mida Vermeer jäädvustas. Kunagi ei näe me tema maalidel midagi säärast, mis viitaks tegevuse dünaamikale või veel vähem dramaatilisele arengule. Vermeeri võlub rahulikult voolav elurütm, kus ta ka sellistele het- kedele, kus midagi ei toimu, annab erilise tähendusrikkalt lüürilise kõla.
Noor naine vastas tänavalt üheainsa koputusega ja luuk avanes praokile. Võib arvata, kui ahnelt d'Artagnan kuulas ja vaatas. Õnnetuseks oli valgus teise tuppa viidud. Noormehe silmad olid juba pimedusega harjunud. Pealegi kinnitatakse, et gaskoonlase nagu kassidegi silmadel on võime näha ka öösiti. D'Artagnan märkas, kuidas noor naine taskust mingi valge eseme tõmbas ning kiiresti laiali laotas -- see näis 123 olevat taskurätik. Taskurätiku nurka näitas ta kaasvestlejale. D'Artagnanile meenus taskurätik, mis ta proua Bonacieux' jalge eest oli leidnud ja mis omakorda meenutas Aramise jalge eest leitud rätikut. Mis pagana tähendus võis ometi olla sel taskurätikul? Oma peidukohast ei võinud d'Artagnan Aramise nägu näha. Ta ei kahelnud hetkegi, et see on ta sõber, kes kõneleb tänaval seisva daamiga. Uudishimu võitis ettevaatuse ja kasutades asjaolu, et käesoleva stseeni asjaosaliste tähelepanu oli täielikult taskurätikule
annaabi.ee 
