Kui nüüd neile öeldaks, et seni nähtu oli vaid killuke tegelikkusest, siis ajaks see inimesed vaid segadusse ja ei veenaks neid, et näidatav valgus on tõelisem, kui neile tuttavad varjud. Koopast välja pääsemine idee maailma põhjustab inimeses esialgu pimedust, uute asjadega harjumine võtab aega. See protsess toimub sammhaaval, mille käigus inimese maailmapilt endise elu suhtes muutub. Viimaks mõistab inimene koopas veedetud aja negatiivset mõju ja hakkab oma endistele kaasvangidele kaasa tundma ning jõuab järeldusele, et ükskõik kui kehval elujärjel on maapealne elu parem koopas valitsevatest arvamustest. Selle põhjuseks on koopa ja maapealse elu erinevus teineteisest. Koopas on vabadus piiratud, inimene on ahelais ning ei näe muud, kui varje, millega ta peab leppima kui tegelikkusega. Maapealne elu võimaldab inimesel näha tõelist reaalsust ja terviklikku, nii öelda suur pilti, näha, et päikene on see, mis koopasse varje heidab.
tulevast informatsioonist. Koopast väljaspool eksisteeriv maailm sümboliseerib aga tegelikku maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm
tulevast informatsioonist. Koopast väljaspool eksisteeriv maailm sümboliseerib aga tegelikku maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti". Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm
tulevast informatsioonist. Koopast väljaspool eksisteeriv maailm sümboliseerib aga tegelikku maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: „Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te ei mõista mind valesti, kui tõlgendate teekonda ülespoole hinge tõusuna mõistuslikku maailma. Selline on minu tagasihoidlik arvamus, mida ma teie soovil olen väljendanud, Jumal teab, kas ka õigesti või valesti“. Platoni arvates näeksime tõelist maailma vaid siis, kui me tunnetaksime tõde. Sellisel juhul tuleb seljatada meeleline maailm
annaabi.ee 
