Sellest lähtuvalt on need, kes meile halba soovivad, mõnes mõttes kannatlikkuse õpetajad. Nad õpetavad meile seda, mida me kellegi jutust kuulates iialgi ei õpiks. Ebaõnne tuleks võtta väljakutsena ja sellele konstruktiivselt vast hakata. Usk Tõeliselt usklikuks teeb meid üksnes tõsimeelne püüd iseend hingeliselt muuta. Üksnes mingisse usku pöördumine ei tee kedagi veel paremaks inimeseks, st distsiplineeritumaks, kaastundlikumaks ja südamlikumaks. Inimene peaks keskenduma enda vaimsele muutmisel, arendada endast ohjeldatust, voorust ja kaastunnet. Religiooni eesmärk on levitada armastust, kaastunnet, sallivust, alandlikkust, andestust jne. Kui me neid omadus ei arenda, ei ole usuvahetu sest mingit kasu.
Seda nähtust on uurinud paljud arstid. Nad on võtnud vaatluse alla sadu niinimetatud surmajärgsete kogemustega patsiente. Nad jõudsid järeldusele, et surm on ilus. Rahvusvahelisel surmajärgsete kogemuste uurimise seltsil on üle tuhande teadlasest liikme. Arvukad küsitlused on näidanud, et umbes kolmandik elluärganuist peab oma surmajärgseid kogemusi positiivseks. Muuseas muutusid nad pärast sellist elamust ka kaasinimeste suhtes sallivamaks ja kaastundlikumaks. On koguni esinenud paranemisi psüühilistest haigustest. Mõbed kurjategijad naasid tagasi õigele teele. Kas hing lahkub kehast? Võtame näiteks ühe 50-aastase Seattle'i naise kellel seiskus haiglas süda. Tema doktor Kimberley Clark meenutab:"Ka hingamine oli juba lakanud. Sellegipoolest püüdsime naise elule tagasi võita. Ja see läkski korda." 50-aastase naise läbielamised kliinilise surma ajal andsid arstidele palju informatsiooni, kusjuures õnnestus kindlalt tuvastada ka
maisemaid, sooritada hoolikalt. Hoolikus tähendab tähelepanu pööramist mõtetele ja tegudele ning mõistmist, et need mõjutavad teisi inimesi. KAASTUNNE Kaastunne on budistidele väga oluline. See tähendab isetut käitumist teiste asetamist endast ettepoole. Seega, mida enam kaastundlikke inimesi, seda vähem on isekat mõtlemist. Kõik juhendid, mis Buddha oma õpilastele andis, on ühel või teisel moel mõeldud inimese muutmiseks tähelepanelikumaks ja kaastundlikumaks. Budistlikud reeglid hoiatavad alkoholi eest, sest need põhjustavad tähelepanematust. Et mitte kahjustada elusolendeid, on paljud budistid taimetoitlased ja osa varaseid munki ei kasvatanud endale isegi mitte vilja, sest kündmine võis mullas elusolendeid kahjustada. Kuna Buddha juhendeid võib ilmikutel raske järgida olla, peavad budistid tavaliselt munkade ja nunnade eluviisi isetu elu parimaks näiteks ega eelda, et keskmine ilmik peaks neid täielikult järgima.
toetab seda, mida inimene räägib, või on sellega vastuolus. Kui õpime tundma vaid väikese valiku kehakeele zeste, võime kõikides eluvaldkondades palju tegusamaks muutuda. Need zestid võivad aidata paremini suhelda, suurendada populaarsust sõprade ja kolleegide seas ja tõenäoliselt avardada oma elu niisugusel viisil, millest pole seni julgenud mõeldagi. Kehakeelest arusaamine võib teha ka tähelepanelikumaks ja kaastundlikumaks inimeseks, parandades sellega omakorda elukvaliteeti.1 1.1 Kehakeele lugemine Vahest võib tekkida küsimus: mis sellest kõigest kasu on ? Vastus on ilmselge kui olete saanud selgeks, mida teatavad zestid märgivad, võite hakata lugema, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnadega on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Zestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida 1 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001
annaabi.ee 
